Põllumajandusloomi on mullusest rohkem

Põllumajandusloomi on mullusest rohkem

Esimene kvartal oli erandlikult kasumlik

Põllumajanduse majandusnäitajate põhjal selgub, et 2014. aastal oli esimene kvartal põllumajandusettevõtetele kasumlik. Viimase kümne aasta jooksul on reeglina esimeses kvartalis põllumajandusettevõtete kogukulud ületanud müügitulu, kuna taimekasvatustoodangu pea­mine realiseerimine toimub uue saagiaasta alguses (III ja IV kvartalis). Erandina on 2014. aasta esimeses kvartalis põllumajandusettevõtete müügitulu katnud kogukulud (2,6 protsenti), mille on tõenäoliselt taganud tootjahinna kasv suuremal määral kui tootmisvahendite kallinemine viimase pooleteise aasta jooksul.

Statistikaameti lühiajastatistika andmetel teenisid põl­lumajandusettevõtted 2014. aasta esimeses kvartalis müügitulu kokku 150,4 mln eurot (15 protsenti enam kui 2013. aasta I kv) ja nende kogukulud olid 146,5 mln eurot (kaks protsenti enam kui 2013. a I kv), sh tööjõukulud 27,5 mln eurot, mis oli 15 protsenti enam kui mullu samal perioodil.

Kahjuks on olukord põllumajanduses teisel poolaastal oluliselt muutunud ja mitmed sektorid on sattunud majan­duslikesse raskustesse.

Allikas: põllumajandusministeerium

Statistikaameti andmetel on põllumajandusloomade arv Eestis 2014. aasta 30. juuni seisuga valdavalt suu­renenud. Veiste koguarv suurenes neli protsenti, piimalehmade arv kasvas kolme tuhande looma võr­ra. Lammaste ja kitsede arv suurenes kolm prot­senti ja lindude arv 13 prot­senti. Vaid sigade arv vä­henes viie protsendi võrra.

Põllumajanduse Registri­te ja Informatsiooni Ameti (PRIA) koondtabelist sel­gub, et Põlvamaal oli 30. juuni seisuga veiseid kok­ku 15 522, neist piimatõugu lehmi 6734, lihatõugu lehmi 585, lambaid oli 5892 ja kitsi 225.

Eestis tervikuna oli PRIA andmeil 30. juuni seisuga põllumajandusloomade registrisse kantud 271 290 veist, sh 98 572 piimaleh­ma. Piim muutub järjest kvaliteetsemaks ning ka piima hind oli aasta esime­sel poolel mullu sama peri­oodiga võrreldes kõrgem. Piimasektori tegelik täna­vune olukord selgub aga lähikuudel, kui on näha, millised on Venemaa toidu -embargo tagajärjed ja EL-i võimalused nende leeven­damiseks.

Põllumajandusministee­riumi avalike suhete nõu­nik Merike Koov tõdeb kok­kuvõttes, et piima toodeti 2014. aasta esimesel pool­aastal 401 600 tonni, mis on esimese poolaasta võrd­luses viimaste aastate pa­rim tulemus. Piimatöös­tustele realiseeriti tänavu esimesel poolaastal 380 000 tonni neljaprotsendilise rasva- ja 3,4-protsendilise valgusisaldusega piima, mis on 24 700 tonni ehk 7,1 protsenti rohkem kui eel­misel aastal samal perioo­dil. Tööstustele ja edasi­müümiseks realiseeritud piima osatähtsus kogu pii­matoodangust ulatus 95 protsendini. Kokkuostetud piim oli väga kõrge kvali­teediga – 77 protsenti kuu­lus eliitsorti (kümme prot­sendi võrra enam kui eel­misel aastal samal perioo­dil) ning 22 protsenti kõr­gemasse sorti.

Piima kokkuostuhind oli käesoleva aasta esimesel poolaastal keskmiselt 381 €/t, mis on 17 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal samal perioodil. 2014. aas­ta märtsis maksti piima eest keskmiselt 403 €/t, mis on ka vaadeldava perioodi tipptase. Mais-juunis kesk­mine kokkuostuhind lan­ges (juunis 327,95 €/t) ning saavutas sama taseme, mis eelmise aasta juunis.

Eestile määratud piima tootmiskvoodi suuruseks 1. aprillist 2014 alanud viima­sel piimakvoodi rakendami­se aastal on 692 926 tonni, sellest 686 868 tonni tarnekvooti ning 6 058 tonni otseturustamiskvooti. PRIA esialgsetel andmetel täideti kvoodiaasta kolme esimese kuuga (aprill-juuni) tarnekvooti 190 470 ton­ni (8,7 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajal) ning otseturustamiskvooti 873 tonni.

Rohkem loomi, vähem loomakasvatajaid

2014. aasta 30. juuni sei­suga oli veiste, lindude ning lammaste ja kitsede arv suurem, kuid sigade arv väiksem kui eelmisel aastal samal ajal. PRIA andmetel oli põllumajandusloomade registrisse 2014. aasta 30. juuni seisuga kantud 271 290 veist, sh 98 572 piima­lehma, 22 983 lihatõugu lehma (sh ristandit), 81063 lammast ja 3 992 kitse. Võrreldes eelmise aasta sa­ma perioodiga on veiste ko­guarv suurenenud 11 359 looma võrra. Kui viimasel paaril aastal on veiste arv suurenenud tänu lihatõu­gu veistele, siis teist aastat järjest on esimesel poolaas­tal suurenenud nii piima-kui ka lihatõugu veiste arv.

Jätkuvalt väheneb aga veisekasvatajate arv. 2014. aasta 30. juuni seisuga oli veisekasvatajaid 4024 (võrreldes eelmise aasta sama ajaga 322 võrra vä­hem), nende seas oli 2506 piimatõugu lehmade ja 1473 lihatõugu lehmade kasvatajat.

Lihatootmine

2014. aasta esimesel pool­aastal tapeti majapidamis­tes või müüdi lihatöötlemisettevõtetele tapaks 57 880 tonni (eluskaalus) loomi ja linde. Võrreldes mullu sama perioodiga too­deti liha eluskaalus 0,7 tuhande tonni võrra rohkem.

Lihaliigiti suurenes vaid linnuliha tootmine.

Sealiha toodeti eluskaa­lus 33 361 tonni, mis on 154 tonni vähem kui eelmi­sel aastal samal perioodil. Sealiha osatähtsus moo­dustas kogu lihatoodangust 58 protsenti. Sigade kokkuost suurenes esime­sel poolaastal kolmandat aastat järjest. Lihatöötlemisettevõtted ostsid kokku 215 000 siga (17 000 siga rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil) ning neist saadi 17,2 tuhat tonni liha. Sealiha kokkuostuhind jäi tänavu esimesel poolaastal eelmise aasta sama ajaga võrreldes madalamale ta­semele.

Veiseliha toodeti eluskaa­lus 10 628 tonni, mis on eel­mise aasta sama perioodiga võrreldes üks protsent. Vei­seliha osatähtsus kogu lihatoodangust jäi eelmise aasta tasemele, moodusta­des 18 protsenti. Vaatama­ta kokkuostuhinna vähe­nemisele käesoleva aasta kuue kuu lõikes suurenes veiste kokkuost teist aastat järjest.

Lamba- ja kitseliha too­deti eluskaalus 504 tonni, mida on 114 tonni võrra vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Lamba- ja kitseliha osatähtsus kogu lihatoodangust jäi alla ühe protsendi. Lammaste ja kitsede kokkuost on jätku­valt vähenenud – lihatöötlemisettevõtted ostsid kuue kuuga kokku 1,1 tuhat lammast ja kitse ning neist saadi 17,4 tonni liha (8,3 tonni vähem kui eelmisel aastal sama ajaga). Kesk­mine rümba kaal oli 16 kg.

Linnuliha toodeti esime­sel poolaastal 13 387 tonni (eluskaalus), mis on 1 073 tonni võrra enam kui eel­misel aastal samal perioo­dil. Linnuliha osatähtsus kogu lihatoodangust moo­dustas 22 protsenti. Samas näitab linnuliha kauban­dusstatistika nii ekspordi kui impordi vähenemist.

Munatootmine

Mune toodeti käesoleva aasta esimesel poolaastal 98 086 tuhat tükki, mis on 6,7 tuhande muna võrra vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Kui jätta kõrvale Lääne-Viru ja Põl­va maakond (andmete avaldamist ei võimalda and­mekaitse põhimõte), siis kogu munatoodangust too­deti 76 protsenti jätkuvalt Harju-ja Valgamaal. Kahe viimase aasta I poolaasta andmetest selgub, et mu­natootmine on vähenenud vaid Järvamaal ja Valga­maal. Kõige vähem toodeti mune Järva- ja Hiiumaal, vastavalt 0,1 ja 0,2 prot­senti kogu munatoodan­gust. 2014. aasta esimesel poolaastal saadi kana koh­ta 135 muna.

Kanamunade kaubava­hetuses domineerivad endi­selt meie lähinaabrid. Jaa­nuarist aprillini eksporditi 15 305 tuhat kanamuna, millest 70 protsenti viidi Lätti. Imporditi aga 42 648 tuhat muna, millest 39 protsenti toodi Lätist ja 31 protsenti Leedust. Haude­mune imporditi 1 871 tuh tükki ja neid peamiselt Taa­nist (94 protsenti).

Põllumajandussektori 2014. aasta esimese poolaasta ülevaadet sirvis Aare Lepaste 
Aare Lepaste, 25.09.2014, Koit, lk 3. 

 

2014-09-25T10:00:00+00:00Neljapäev, 25. september, 2014|Uudised|