Esimene kvartal oli erandlikult kasumlik
Põllumajanduse majandusnäitajate põhjal selgub, et 2014. aastal oli esimene kvartal põllumajandusettevõtetele kasumlik. Viimase kümne aasta jooksul on reeglina esimeses kvartalis põllumajandusettevõtete kogukulud ületanud müügitulu, kuna taimekasvatustoodangu peamine realiseerimine toimub uue saagiaasta alguses (III ja IV kvartalis). Erandina on 2014. aasta esimeses kvartalis põllumajandusettevõtete müügitulu katnud kogukulud (2,6 protsenti), mille on tõenäoliselt taganud tootjahinna kasv suuremal määral kui tootmisvahendite kallinemine viimase pooleteise aasta jooksul.
Statistikaameti lühiajastatistika andmetel teenisid põllumajandusettevõtted 2014. aasta esimeses kvartalis müügitulu kokku 150,4 mln eurot (15 protsenti enam kui 2013. aasta I kv) ja nende kogukulud olid 146,5 mln eurot (kaks protsenti enam kui 2013. a I kv), sh tööjõukulud 27,5 mln eurot, mis oli 15 protsenti enam kui mullu samal perioodil.
Kahjuks on olukord põllumajanduses teisel poolaastal oluliselt muutunud ja mitmed sektorid on sattunud majanduslikesse raskustesse.
Allikas: põllumajandusministeerium
Statistikaameti andmetel on põllumajandusloomade arv Eestis 2014. aasta 30. juuni seisuga valdavalt suurenenud. Veiste koguarv suurenes neli protsenti, piimalehmade arv kasvas kolme tuhande looma võrra. Lammaste ja kitsede arv suurenes kolm protsenti ja lindude arv 13 protsenti. Vaid sigade arv vähenes viie protsendi võrra.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) koondtabelist selgub, et Põlvamaal oli 30. juuni seisuga veiseid kokku 15 522, neist piimatõugu lehmi 6734, lihatõugu lehmi 585, lambaid oli 5892 ja kitsi 225.
Eestis tervikuna oli PRIA andmeil 30. juuni seisuga põllumajandusloomade registrisse kantud 271 290 veist, sh 98 572 piimalehma. Piim muutub järjest kvaliteetsemaks ning ka piima hind oli aasta esimesel poolel mullu sama perioodiga võrreldes kõrgem. Piimasektori tegelik tänavune olukord selgub aga lähikuudel, kui on näha, millised on Venemaa toidu -embargo tagajärjed ja EL-i võimalused nende leevendamiseks.
Põllumajandusministeeriumi avalike suhete nõunik Merike Koov tõdeb kokkuvõttes, et piima toodeti 2014. aasta esimesel poolaastal 401 600 tonni, mis on esimese poolaasta võrdluses viimaste aastate parim tulemus. Piimatööstustele realiseeriti tänavu esimesel poolaastal 380 000 tonni neljaprotsendilise rasva- ja 3,4-protsendilise valgusisaldusega piima, mis on 24 700 tonni ehk 7,1 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Tööstustele ja edasimüümiseks realiseeritud piima osatähtsus kogu piimatoodangust ulatus 95 protsendini. Kokkuostetud piim oli väga kõrge kvaliteediga – 77 protsenti kuulus eliitsorti (kümme protsendi võrra enam kui eelmisel aastal samal perioodil) ning 22 protsenti kõrgemasse sorti.
Piima kokkuostuhind oli käesoleva aasta esimesel poolaastal keskmiselt 381 €/t, mis on 17 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal samal perioodil. 2014. aasta märtsis maksti piima eest keskmiselt 403 €/t, mis on ka vaadeldava perioodi tipptase. Mais-juunis keskmine kokkuostuhind langes (juunis 327,95 €/t) ning saavutas sama taseme, mis eelmise aasta juunis.
Eestile määratud piima tootmiskvoodi suuruseks 1. aprillist 2014 alanud viimasel piimakvoodi rakendamise aastal on 692 926 tonni, sellest 686 868 tonni tarnekvooti ning 6 058 tonni otseturustamiskvooti. PRIA esialgsetel andmetel täideti kvoodiaasta kolme esimese kuuga (aprill-juuni) tarnekvooti 190 470 tonni (8,7 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajal) ning otseturustamiskvooti 873 tonni.
Rohkem loomi, vähem loomakasvatajaid
2014. aasta 30. juuni seisuga oli veiste, lindude ning lammaste ja kitsede arv suurem, kuid sigade arv väiksem kui eelmisel aastal samal ajal. PRIA andmetel oli põllumajandusloomade registrisse 2014. aasta 30. juuni seisuga kantud 271 290 veist, sh 98 572 piimalehma, 22 983 lihatõugu lehma (sh ristandit), 81063 lammast ja 3 992 kitse. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on veiste koguarv suurenenud 11 359 looma võrra. Kui viimasel paaril aastal on veiste arv suurenenud tänu lihatõugu veistele, siis teist aastat järjest on esimesel poolaastal suurenenud nii piima-kui ka lihatõugu veiste arv.
Jätkuvalt väheneb aga veisekasvatajate arv. 2014. aasta 30. juuni seisuga oli veisekasvatajaid 4024 (võrreldes eelmise aasta sama ajaga 322 võrra vähem), nende seas oli 2506 piimatõugu lehmade ja 1473 lihatõugu lehmade kasvatajat.
Lihatootmine
2014. aasta esimesel poolaastal tapeti majapidamistes või müüdi lihatöötlemisettevõtetele tapaks 57 880 tonni (eluskaalus) loomi ja linde. Võrreldes mullu sama perioodiga toodeti liha eluskaalus 0,7 tuhande tonni võrra rohkem.
Lihaliigiti suurenes vaid linnuliha tootmine.
Sealiha toodeti eluskaalus 33 361 tonni, mis on 154 tonni vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Sealiha osatähtsus moodustas kogu lihatoodangust 58 protsenti. Sigade kokkuost suurenes esimesel poolaastal kolmandat aastat järjest. Lihatöötlemisettevõtted ostsid kokku 215 000 siga (17 000 siga rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil) ning neist saadi 17,2 tuhat tonni liha. Sealiha kokkuostuhind jäi tänavu esimesel poolaastal eelmise aasta sama ajaga võrreldes madalamale tasemele.
Veiseliha toodeti eluskaalus 10 628 tonni, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes üks protsent. Veiseliha osatähtsus kogu lihatoodangust jäi eelmise aasta tasemele, moodustades 18 protsenti. Vaatamata kokkuostuhinna vähenemisele käesoleva aasta kuue kuu lõikes suurenes veiste kokkuost teist aastat järjest.
Lamba- ja kitseliha toodeti eluskaalus 504 tonni, mida on 114 tonni võrra vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Lamba- ja kitseliha osatähtsus kogu lihatoodangust jäi alla ühe protsendi. Lammaste ja kitsede kokkuost on jätkuvalt vähenenud – lihatöötlemisettevõtted ostsid kuue kuuga kokku 1,1 tuhat lammast ja kitse ning neist saadi 17,4 tonni liha (8,3 tonni vähem kui eelmisel aastal sama ajaga). Keskmine rümba kaal oli 16 kg.
Linnuliha toodeti esimesel poolaastal 13 387 tonni (eluskaalus), mis on 1 073 tonni võrra enam kui eelmisel aastal samal perioodil. Linnuliha osatähtsus kogu lihatoodangust moodustas 22 protsenti. Samas näitab linnuliha kaubandusstatistika nii ekspordi kui impordi vähenemist.
Munatootmine
Mune toodeti käesoleva aasta esimesel poolaastal 98 086 tuhat tükki, mis on 6,7 tuhande muna võrra vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Kui jätta kõrvale Lääne-Viru ja Põlva maakond (andmete avaldamist ei võimalda andmekaitse põhimõte), siis kogu munatoodangust toodeti 76 protsenti jätkuvalt Harju-ja Valgamaal. Kahe viimase aasta I poolaasta andmetest selgub, et munatootmine on vähenenud vaid Järvamaal ja Valgamaal. Kõige vähem toodeti mune Järva- ja Hiiumaal, vastavalt 0,1 ja 0,2 protsenti kogu munatoodangust. 2014. aasta esimesel poolaastal saadi kana kohta 135 muna.
Kanamunade kaubavahetuses domineerivad endiselt meie lähinaabrid. Jaanuarist aprillini eksporditi 15 305 tuhat kanamuna, millest 70 protsenti viidi Lätti. Imporditi aga 42 648 tuhat muna, millest 39 protsenti toodi Lätist ja 31 protsenti Leedust. Haudemune imporditi 1 871 tuh tükki ja neid peamiselt Taanist (94 protsenti).
Põllumajandussektori 2014. aasta esimese poolaasta ülevaadet sirvis Aare Lepaste
Aare Lepaste, 25.09.2014, Koit, lk 3.
