Põllumajandusministeerium tutvustab uusi toetusmeetmeid

Põllumajandusministeerium tutvustab uusi toetusmeetmeid

Põllumajandusministeerium on lõpule jõudnud uue maaelu arengukava toetusmeetmete valikuga, mille lõplikud piirjooned selguvad järgmise aasta jooksul. Saarte Hääl teeb põgusa valiku materjalist, mida ministeerium peatselt riigikogu maaelukomisjonile esitleb.

Praeguse mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse (MAK-meede 1.4.1) puhul on plaanis loobuda mikroettevõtte piirangust, millest olulisim oli nn 10 töötaja nõue. Eelkõige just aiandusettevõtted on kurtnud, et vähene töötajate arv ei võimaldanud neil seda toetust saada. Küll peab aga selle toetuse taotlejatel olema ette näidata 8000–500 000 eurone müügitulu. Samuti nõutakse, et taotleja peab olema tegutsenud vähemalt kolm aastat. Maksimaalne toetuse summa suureneb 100 000 eurolt 150 000 eurole.

Senise loomakasvatusehitise investeeringutoetus (MAK-meede 1.4.2) hakkab edaspidi toetama ka küülikukasvatajaid. Samas on selle meetme tulevikuga seoses vähemalt esialgu halb uudis varuks suurte piimakarjade omanikele. Nimelt soovib põllumajandusministeerium maksta selle meetme alt toetust vaid kuni 300-pealistele lüpsikarjadele. Hindamisel antakse eelis väiksemat toetussummat taotlevatele ettevõtjatele ning vähendatakse maksimaalset toetuse summat praeguselt 500 000 eurolt ühe ettevõtja kohta 360 000 eurole programmperioodi kohta.

Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetuse maksimaalset toetussummat oli vahepeal plaanis tõsta 40 000 eurolt 70 000 eurole, kuid praeguse seisuga tõusu ilmselt siiski ei tule. Muudetakse suuruse piiranguid ülevõetavale ettevõttele ja langetatakse toetuse abil saavutatava müügitulu osakaalu nõuet. Taotleja võib üle võtta tema vanematele või vanavanematele kuulunud põllumajandusliku ettevõtte (müügitulu vahemikus 10 000–500 000 eurot) või muu tegutseva põllumajandusettevõtte.

Maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise meetme (3.1) puhul ei seata põllumajandusettevõtjatele enam mikroettevõtte piirangut, pikendatakse varasema tegutsemise nõuet kahele aastale, loobutakse hindamises valdkonnapõhistest eelistustest (näiteks turism, toitlustus) ning ei toetata enam suurprojekte. Uuel perioodil jääb toetuse maksimumiks kõigile 100 000 eurot.

Mahetootja peab hakkama saaki koristama

Mahetoetuse saajad ei saa enam taotleda põllumajandusliku keskkonnatoetuse põhitoetust, plaanis on toetada kasvuhooneid. Uue nõudena on mahetootjatele lisandunud saagikoristamise nõue, kaalumisel on toodangu turustamise kohustus.

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus jagatakse kahte paketti ning lisaks sellele plaanitakse toetada väiksema toetuse määraga ka poollooduslikke kooslusi väljaspool Natura 2000 alasid.

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust saavate sortide loetelus lisandub Sangaste rukkile veel üheksa sorti, teiste hulgas kirsipuu “Kõljala helepunane”. Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse alla lisandub Eesti vutt. Samuti hakatakse maksma liigikaitse toetust, mida saab taotleda keskkonnaregistrisse kantud 1. kategooria ja Natura liigi leiukohtade peale.

Uute meetmetena tulevad piirkondlik nitraaditundliku ala (NTA) toetus, mida saavad taotleda toojad, kelle põllumaa asub nitraaditundlikul alal. Uus on ka piirkondlik mullakaitsetoetus neile, kelle põllumaa asub erodeeritud või paepealsete muldadega alal. Keskkonnasõbraliku aianduse toetus on mõeldud aga keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse ning keskkonnasõbraliku köögiviljakasvatuse (sh katmikalad) turgutamiseks.

Ain Lember, Saarte Hääl (08.12.2012)

 

2012-12-08T10:00:00+00:00Laupäev, 8. detsember, 2012|Uudised|