Põllumajandusplasti kuulutamine probleemtooteks muserdab selle müüjaid

Põllumajandusplasti kuulutamine probleemtooteks muserdab selle müüjaid

Arvi Tammel (ASi A. Tammeri nõukogu esimees)
Äripäev (Tööstus), 16.04.2013

Põllumajanduses kasutatav plast on minu teada ainult Eestis probleemtooteks kuulutatud, teistes Euroo­pa Liidu riikides pole sel­lest midagi kuulda.

Jäätme-ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on märgitud: "Tegemist ei ole õiguslikult otseselt kohustusliku, vaid pigem komisjoni ja liikmes­riikide ühisseisukohaga, mille kohaselt need liikmesriigid, kes silopallikile on siia­ni pakendiks määratlenud, peaksid senist käsitlust muutma."

Põhjendusi selleks on kaks. Esiteks moo­nutab pakendijäätmetena deklareerimi­ne aruandlust. Teiseks püüab jäätmekäitlussektor suunata piisava kütteväärtusega materjale maksimaalselt energiakasutusse. See on turu vajadus.

Seaduseloojad põhjendavad, et niisu­guste piisavalt puhaste materjalide käitle­misel tuleks eelistada materjalina ringlussevõttu.

Müüja hinnangul ahistab muudatus väiksemaid turuosalisi. Määrus võeti 14. veebruaril vastu ja vastutus pandi tootjate-maaletoojate kaela, abiks kõige karmi­mad tingimused ja sunnimeetodid. Aru­saamatu!

Seletuskirja väljavõtted ei veena küll mitte kuidagi muudatuse vajalikkuses ja otstarbekuses.

2009. aastast kehtinud kord toimis ja muutus täiuslikumaks. Kui põllumajan­dusplasti omanik oli hoolas ja kogus jäädet puhtana, sai ta tüütust kilest lahti süm­boolse tasu eest või isegi tasuta.

Jäätmekäitlejatel ja -turul oli varem huvi suure kütteväärtusega jäätme vastu. Probleemtoote vastu aga jäätmekäitlejate huvi langeb, sest see näeb ette erikäitlust ja 50% kogutust peab minema taaskasutusse.

Plastitööstuses aga puudub praegu nõudlus põllumajandusplasti vastu, kuna vastav tehnoloogia jäätmete pesemiseks, peenestamiseks ja granuleerimiseks on välja töötamata.

Käitlejatel puudub huvi põllumajandus­plasti töötlemise vastu. Olen telefonitsi rääkinud paljude plastifirmadega. Selgub, et põllumajandusplasti nimetamine prob­leemtooteks ja selle sunniviisiline kaela­määrimine maaletoojatele ei suurenda kuidagi plastitööstuse huvi selle taaskasu­tamise vastu.

Huvi tekkimiseks on vaja muid hooba­sid, mis muudaks selle jäätme ringlusessevõtu majanduslikult põhjendatuks. Kõige­pealt tuleb luua turul nõudlus.

Kui oleks vajadus plasti kui toorme järe­le, siis oleks ju põhjust süüdistada jäätmekäitlussektorit.

Seaduse täpne täitmine toob kaasa rida­misi lisakulusid. Kas tõesti asendab sea­duse sund maaletoojatele tururegulatsiooni? Kas põllumees kui kile valdaja hakkab nüüd plasti korralikumalt koguma?

Ma ei mõista, miks peab põllumees andma kile tasuta maaletoojale või selle maaletooja nimel ära viima. Põllumees on selle kaubana ostnud ning otsib ise kõige soodsama viisi see ära anda.

Ma ei saa aru, kuidas on võimalik sellist seadust täita, ja veel ilma täiendavate ku­lutusteta.

Eestis alustas just tööd Iru elektrijaam, mis nõuab energia tootmiseks suures ko­guses jäätmeid, mida teatavasti napib.

Kas tõesti on mõistlik nimetada põllumajandusplast probleemjäätmeks? Põllumajanduskile vastab toiduainete ki­le nõuetele, mis tähendab, et selle põlemi­sel ei teki kahjulikke aineid. Kuna kile on probleemjäätmeks nimetatud, ei tohi teda vaatamata puhtusele ja suurele kütteväärtusele kasutada.

Selle asemel veetakse Iru elektrijaama kütteks naabermaadest sisse prügi ja saastatakse Eestimaa õhku.

Karuteene silopallikile müüjatele ja põl­lumeestele. Tootjavastutusorganisatsiooni loomine ja ülalpidamine, tagatisfondi loomine, põllumajandusplasti kokkuko­gumise organiseerimine igas maakonnas jne – see kõik nõuab kulutusi. Kahtlemata on toojad või maaletoojad sunnitud tõst­ma kile hinda. Arvamus, et kulud katab jäätme hind, ei ole vähemalt praeguste turuhindade juures tõsiseltvõetav.

See, et põllumajandusplast on muude­tud probleemjäätmeks, on tõeline karutee­ne nii maaletoojatele kui ka põllumeestele. See ei ole keskkonnaministeeriumi vastutulek põllumeestele, nagu Maalehe veergudelt mõne aja eest lugeda võis.

 

2013-04-16T10:00:00+00:00Teisipäev, 16. aprill, 2013|Uudised|