Kui tööõnnetuste suhtarvus töötajate arvu kohta ei ole põllumajandus võrreldes teiste majandusharudega halvemate seas, siis teistsugune pilt avaneb kutsehaigestumiste ja tööst põhjustatud haigestumiste osas.
Põllumajandusettevõtete töökeskkond on võrreldes paljude teiste majandusharudega mitmekesisem. Võib ju ühe põllumajandusettevõtte tegevus toimuda nii loomakasvatusfarmis, põllul, töökojas, kuivatis kui ka veskis. Ehkki ka põllumajanduses on toimunud mõningane spetsialiseerumine, on ikkagi iga põllumajandusettevõtte töökeskkonnas hulgaliselt erinevaid ohtusid.
Kahjuks on need ohud tihti põhjustanud ka töötajate tervisekahjustusi. Viimasel viiel aastal on põllumajanduses toimunud 130 kuni 140 tööõnnetust aastas. Õnneks pole kahel viimasel aastal juhtunud surmaga lõppenud tööõnnetusi. Kuid aastal 2011 oli neid koguni kolm.
Õnnetusi põhjustavad loomad, libisemine ja kukkumine. Ligi kolmandik tööõnnetustest on seotud loomadega. Tüüpilised kirjeldused tööõnnetuse raportilt on sellised – loom astus labajalale, töötaja sai veiselt jalaga löögi, töötaja jäi looma ja mingi konstruktsiooni vahele.
Teine suurem grupp, ligikaudu viiendik tööõnnetusi on seotud libisemise ja komistamisega samal tasapinnal. Põllumajanduses on liikumisteed tihti libedad või ebatasased nii tehnoloogia kui ka ilmastiku tõttu ja seetõttu pole harvad tööõnnetused järgmiste kirjeldustega – libastus põrandal ja kukkus, trepist alla minnes libastus ja kukkus, töö juures libeduse tõttu kukkus, komistas sõnnikukraabi liikumisteel.
Kui tööõnnetuste suhtarvus töötajate arvu kohta ei ole põllumajandus võrreldes teiste majandusharudega halvemate seas, siis hoopis teistsugune on pilt kutsehaigestumiste ja tööst põhjustatud haigestumiste puhul. Põllumajanduses hõivatute arv on Eestis ligikaudu 5%, kuid kutsehaigestumistest 14% on diagnoositud põllumajandusega seotud töötajatel. Tööst põhjustatud haiguste puhul on põllumajandustöötajate osakaal 10%. Enamikul juhtudel on haigestumine põhjustatud tööasendist või korduvatest liigutustest.
Tööandja peab tagama korras töövahendid. Tööinspektorite hinnangul on põllumajandusettevõtetes töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisi suhteliselt enam töövahendite, liikumisteede ja kemikaalide pärast.
Töövahenditest on ohtlikumad vanemad masinad ja tööpingid. Juba nende konstruktsioon ei taga nii head ohutustaset nagu uuematel masinatel ja pahatihti puuduvad neil valmistaja poolt ette nähtud ohutusseadised. Üks ajast aega esinenud rikkumine on traktori ja haakes oleva seadme vahelise kardaani kaitsekatte puudumine või purunemine. Sellise kardaaniga kokkupuuted võivad aga olla traagilised. Ilmselt ei taha keegi meist olla sarnases olukorras tööandjaga, kes hommikuvalguses pidi otsima eelmise päeva õhtuhämaruses toimunud õnnetuse käigus surma saanud töötaja eemale lennanud labakätt. Ilmselt on möödas ka need ajad, kui oli puudus varuosadest ja seetõttu näen puuduvas kaitsekattes ehedalt suhtumise probleemi.
Liikumisteed on loomakasvatushoonetes tahes-tahtma-ta libedamad kui näiteks mõnes puiduettevõttes. Seetõttu tuleb püüda libisemisoh-tu vähendada libisemiskind-lamate jalanõude kandmisega ning liikumisteede sagedasema korrastamise või parema valgustusega.
Põllumajanduses kasutatakse ohtlikke kemikaale nii farmides pesu- või desoaine-tena, taimekaitsevahenditena kui ka seadmete hooldusel. Tihti ei pöörata tähelepanu kemikaali pakendil olevale oran-žile või punase äärega rom-bile, mis märgistab ohtlikku kemikaali. Alles siis, kui tekivad probleemid tervisega, hakatakse mõtlema selle seosele tööl kasutatud kemikaalidega.
Tasub teada
Töötervishoid tähendab tervemaid töötajaid
Ligi pooltes põllumajandusettevõtetes on tööinspektorid leidnud puudusi töötajate töötervishoiu- ja tööohutusalasel juhendamisel ja väljaõppel.
See võib olla seotud põllumajanduse eripäraga, et töötajad teevad mitmeid erinevaid töid ja kasutavad erinevaid töövahendeid ning seetõttu pole tööandjad jõudnud koostada ohutusjuhendeid kõigi ettetulevate tööde ja töövahendite kohta ning nende järgi töötajaid juhendada.
Kuid ka põllumajanduses kehtib nõue, et tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised. Töötervishoiu ja tööohutuse teemadega tegeledes saab parema tulemuse siis, kui nii tööandja kui ka töötajad koos tegutsevad. Parem tulemus töötervishoiu ja tööohutuse alal on aga panustamist väärt, sest see tähendab tervemaid töötajaid ja vähem töökeskkonna ohtudest põhjustatud töövõimetuspäevi.
Sander Sõõrumaa, tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist,
Äripäev (erileht), 26.03.2014
