Põllumajandustootjad suhtuvad raha jagamisse leebelt

Põllumajandustootjad suhtuvad raha jagamisse leebelt

Kuigi uue maaelu arengu­kava (MAK) koostamine on suurtootjate ja väiketalunike huve esindavad organisatsioonid nugade peale ajanud, leiavad põllumajandussaaduste tootjad, et vastuolu on mõneti kunstlik ja toetama peaks nii tootjaid kui ka maaelu edendamist tervikuna.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus kirjutas eilses Äripäevas, et üsna laialt on levinud ekslik arusaam, et maaelutoetused peaksid tagama kogu maaelu tasakaalustatud arengu. Ta kritiseeris näiteks sotsiaalministeeriumi seisukohta, et maaelu arengukava peaks tegelema ka vaesuse vähendamisega maal. “Tegemist on silmakirjaliku lähenemisega, kus lai hulk huvigruppe noolib põllumajanduspoliitika eelarvest raha,” kirjutas ta.

Samas leidis Nopri talu peremees Tiit Niilo, et toetada tuleks nii alternatiivettevõtlust kui ka põllumajanduslikku tootmist. “Kuna eelmisel toetuste perioodil nii ka tehti ja vahepeal pole keegi teinud tööd selleks, et leida peale MAKi ettevõtluse edendamise jaoks abivahendeid, siis kahjuks tuleks see raha leida ka tuleval perioodil samast kohast,” ütles Niilo. Ta jätkas, et kui riik oleks mõne teise rahastus­allika leidnud või ise selge seisukoha võtnud, oleks asi selge ja põllumajandustootjate nõue põhjendatud.

Riigi abikätt vaja. “Nähes ja teades, et praegu maal põllumajanduse põhjal töökohti juurde tekkimas pole ja et maal elades peab ka sissetulek maalt olema, tuleks riigil igal juhul käsi külge panna, olgu siis MAKi või millegi muuga,” märkis Niilo.

Metsavenna talu peremees Meelis Mõttus on samuti kindel, et toetused peaksid minema nii tootjatele kui ka laiemalt maal tegutsevatele väikeettevõtjatele. Samas leidis ta, et suurte põllumajandustootjate ring on Eestis küllaltki kitsaks jäänud ja kui neid toetada, rändaks ELi toetusraha tagasi sinna, kust see tuli. “Praeguste suurfirmade omanikud on ju valdavalt välismaalased, keda ei pruugi huvitada see, mis maal laiemalt toimub ehk missugune on ümbrus, kas kõik on puhas ja korralik,” põhjendas Mõttus.

Ta avaldas lootust, et loodussõbralikku väiketootmist toetatakse tulevikus rohkem.

Vale lähtepunkt. Mullu aasta põllumeheks valitud Grüne Fee Eesti ASi tegevjuht Raivo Külasepp ütles, et maaelu arendamist ja põllumajanduslikku suurtootmist ei peaks nii teravalt vastandama. Tema hinnangul ei peaks kriteerium olema see, kas tootmisüksus on suur või väike, vaid see, kas ta on jätkusuutlik ja elujõuline. “Kui on, siis annab ettevõte inimestele töökohti ja suudab maksta makse,” ütles ta.

Rahajagamise kunst. Grüne Fee ei saanud eelmisel eelarveperioodil investeeringutoetust. Selle asemel toetati Külasepa sõnul mikroettevõtjad, kelle tooteid pole paraku poelettidel näha, mistõttu on säärane raha jagamine küsitav. “Praeguse seisuga on tulevikus toetust oodata, sest jõutud on arusaamani, et kodumaine tootmine võib üldse kadumas olla,” selgitas Külasepp.

Käibe poolest ühe Eesti suurima põllumajandustootja Tartu Agro juhatuse esimees Aavo Mölder arvas samuti, et probleem pole mitte tootjate, vaid esinduskodade ja poliitikute vahel. Lisaks rõhutas ta, et maaelu toetusi peaks saama tootmis­mahu järgi. “Kui me midagi toodame, anname inimestele tööd ja lisaväärtust. Olen seda meelt, et tuleks investeerida põllumajandusse, mitte luua selle raha eest töökohti väljaspool põllumajandussektorit,” sõnas ta.

Lennart Ruuda
Äripäev, 13.08.2013

 

2013-08-13T10:00:00+00:00Teisipäev, 13. august, 2013|Uudised|