Maakonna põllumehed jätkavad pärast Venemaa Euroopa Liidu toidukaupade sisseveo keeldu igapäevategevust, hoiavad kulusid kokku, kuid ülemäära ka ei paanitse ja ootavad Venemaa lihtrahva kannatuse katkemist.
Estonia OÜ juhatuse liige Ain Aasa ütles, et muidugi peab jälgima, mis turul toimub, eriti pärast Vene turu ärakukkumist, kuid palju olulisem on praegu vili põllult kätte saada. «Meil on suured viljaväljad, millest on koristatud vaid 30 protsendi ringis. Räägime töökoosolekutel pigem neil teemadel ja Venemaa-kriisist siis, kui aega üle jääb,» lausus ta.
Kriisis kaotab ikka põllumees
Põllumehed on turuga kursis, seda tunnetavad nad kohe hinnalanguste kaudu. «Nii piima kui ka teravilja hind on juba langenud, kuid mis see virisemine annab ja ennustamisega kurja karja kutsuda ka ei taha,» lausus Aasa. «Muidugi oleme mõelnud nii ja naa, kuid küll olukord normaliseerub.»
Uute turgude otsimisega põllumehed ei tegele, selle eest seisavad hea piima kokkuostjad. «Ajaksime nii turul olukorra veelgi segasemaks ja et meie piima kokkuostjal polnud Venemaa turg ka määrav, kinnitas ta, et piima kättejäämine meid ei ähvarda,» teadis Aasa öelda.
Paide vallas Sargveres piimatootmisega tegeleva Sargvere PÜ juhatuse liige Toomas Uusmaa ütles, et kriisiolukordades on ennegi kõige rohkem kannatanud just põllumees. «Meie tunneme turul tekkinud keerulise olukorra kohe ära hinnalanguste järgi, kuid turustaja võib sellest isegi võita,» selgitas ta. «Heade ladustusvõimaluste korral saab ta ju meilt tooraine soodsalt kätte ja turu normaliseerudes selle hea hinnaga maha müüa.»
Uusmaa mäletamist mööda on eelmisteski kriisides olnud nii, et põllumehele makstakse nii piima kui ka teravilja eest kohe vähem, kuid hinnalangust pole märgata näiteks kauplustes. «Kui meie saime piima eest headel aegadel üle 400 euro tonni eest, siis nüüd on hind juba langenud alla 300. Kus see hinnalangus poes on? Meie peame olema õnnelikud, et saame piima üldse müüa. Kus on siin õiglus?» arutles ta.
Nii püüab Uusmaa ettevõtet majandades aina rohkem toime tulema väiksemate kuludega. Loomadele antakse vaid mineraalaineid, ei muud lisasööta, et piimatoodangut suurendada. «Võiks ju piima vasikatelegi joota, kuid ei saa, seadmed on sellised, et vajavad segu tegemiseks pulbrit,» lisas ta.
Töötajate palkade kallale lubab Uusmaa minna siiski viimase võimalusena, sest häid töötajaid tuleb hoida, ja nende töötasud pole ka sellised, mida vähendada annab.
«Tänavu on põllumehel raske aasta, sest lisaks Venemaa turu ärakukkumisele vähenesid toetused ja vaja on maksta veel piimakvoodist üle tootmise eest trahvi,» lausus Uusmaa. «Muidugi võib tahta, et riik tuleb appi, kuid eelkõige peab ettevõtja oma majandamisega toime tulema.»
Kriisi all kannatab eeskätt lihtrahvas
Samuti ei usu Uusmaa, et Venemaa kaua omal jõul rahva ära toidab. «Neil võivad ju olla rikkad mullad ja teravili hästi kasvada, kuid selle koristamisel on neil abis käidud. Ka võivad nad tahta ehitada suuri piimakarjafarme, kuid ehitama peavad tulema teised,» selgitas ta. «Vene rahvas on sõbralik ja lahke, kuid armastab ikka pidutseda ja on – kuidas seda nüüd öelda – vähenõudlik tulevikule mõtleja. Korraliku toiduainetetööstuse ülesehitus võib neil võtta kümneid aastaid, kuid rahvas tahab sellal ka süüa.»
Mõtteviisiga, et Venemaa ei saa Euroopa Liidu toiduta, on päri ka Türi valla piimatootjast talupidaja Arvo Kuutok, kuid ennustada kriisi kestust ei oska temagi. «Vähemalt seni, kuni lihtrahva kannatus kestab, sest poeletid võivad toidukraamist õige varsti tühjad olla,» lausus ta. «Tsaaridele sanktsioonid ei mõju, seda ei maksa arvata, kuid millal lihtrahva kannatus katkeb, seda ka ei oska ennustada. Nii nagu sedagi, kas Venemaa ostab siis toidupoolist euroliidu riikidest või hoopis mujalt.»
Kombainiga odrapõllul töötanud Kuutoki meelest peab põllumees elama päev korraga ja muretsema rohkem vilja põllult kättesaamise pärast.
Mingeid muudatusi talumajapidamises Kuutok ette võtnud pole, kuid investeeringutele ka ei mõtle. «Vaatame, kuis asjad arenevad, kuid hädapäraseid oste tegemata jätta ei saa. Nii nagu ei saa jätta vilja põllule ega keelata lehmal lüpsmast,» ütles ta.
Seni läheb Kuutoki talu piim iga päev piimakombinaati, vaid tasu selle eest on väiksem. «Kui piima hind langeb isegi alla omahinna, tuleb ta ju ära anda. Talunikena oleme kõige kiiremini haavatavad ja see on äris tegutsemise risk,» ütles ta.
Nii tulebki Kuutoki meelest loota, et ministrid teevad oma tööd hästi.
Piima vastu tunnevad huvi Aasia ja Aafrika
Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling on kinnitanud, et Eesti piimatoodete vastu tuntakse kaugetel turgudel huvi. «Huvi on nii Aasia kui Aafrika riikidel, kuid tuleb silmas pidada, et selline müügitöö nõuab diskreetsust ja korrektsust, seetõttu on riikidest, mahtudest ja hindadest veel vara rääkida,» ütles ta.
Põllumajandusminister Ivari Padari ütlust mööda koordineeritakse sanktsioonidega toimetulekuks tegevusi ettevõtjatega ühiselt, otsitakse abistamise meetmeid alates Euroopa Liidu ülestest võimalustest ja alternatiivsete turgude otsimisest kuni laenude tagamiseni. «Kõige olulisem on aidata ettevõtjatel hoida Vene sanktsioonide mõju minimaalsena ja kohaneda uue olukorraga. Praegune olukord näitab selgelt, kui oluline on töödelda toorainet kohapeal ja leida valmistoodangule alternatiivsed turud,» selgitas ta.
Vene Föderatsiooni peaminister Dmitri Medvedev teatas 7. augustil, et Moskva kehtestab täieliku embargo looma- ja sealiha, puu- ja aedviljade, linnuliha, kalade, juustu, piima ja piimatoodete sisseveo Euroopa Liidust, USAst, Austraaliast, Kanadast ja Norrast.
Pankadele on oluline püsiv põllumajandussektor
Põllumajandusminister Ivari Padar kohtus eelmisel nädalal kuue panga ja Maaelu Edendamise sihtasutuse esindajatega, et arutada Venemaa kehtestatud sanktsioonide mõju põllumajandussektorile ja pankade võimalusi raskustes ettevõtjatele vastu tulla.
Põllumajandusminister Ivari Padar ütles, et kõik pankade esindajad kinnitasid valmisolekut põllumajandusettevõtetega läbi rääkida ja vajadusel maksepuhkusi pakkuda. «Pankadele on samuti oluline stabiilne põllumajandussektor, mis ei peaks kannatama poliitilise kriisi tõttu,» lausus ta. «Leppisime kokku vastastikuses infovahetuses, sest pangad saavad väga operatiivselt anda tagasisidet võimalikest riskirühmadest, kelle abistamiseks peame valmis olema.»
Pankade esindajad kinnitasid, et peavad põllumajandust üldiselt madala riskiga valdkonnaks ja praeguses kriisis on oluline tublid ettevõtted kriisist üle kanda.
Põllumajandusminister Ivari Padari ütlust mööda on kujunenud olukorras nii ettevõtetele kui pankadele oluline partner Maaelu Edendamise sihtasutus, kust saab abi näiteks laenude tagamise kaudu.
Kohtumisel osalesid Swedbanki, SEB, Danske, Nordea, DNB ja LHV panga esindajad.
Ostueelistused ei peegeldu veel arvudes
Kui Eesti toiduliidu liikmed kutsusid viimase nädala jooksul kujunenud olukorra valguses tarbijaid üles ostma kauplustest eestimaist toidukaupa, siis Paide Maksimarketi juhataja Tiiu Luntsi hinnangul ostunumbrites inimeste eelistused veel ei kajastu.
«Kiiresti riknevad toiduained, nagu piim ja liha, ongi meil müügil enamikus Eesti tootjatelt, mõni jogurtitoode on ka mitte Eesti päritolu, kuid midagi nii hüppeliselt rohkem ostma hakatud pole,» lausus ta.
Ka sooduskampaaniaid ei tehta ETK ketti kuuluvates poodides Luntsi selgitusel hetkeemotsioonide ajel, vaid pikema turunduskava järgi. «Nii ei saa selle kuu sooduspakkumisi Venemaa tekitatud kriisiga kohe kuidagi seostada, kuigi kutsume igati toetama Eesti tootjaid ja näitame seda välja eestimaise kauba valimisega,» lausus ta.
Ka kaupade hinnamuutus ei jõua Luntsi ütlust mööda poodidesse nii kiiresti kui põllumeesteni, sest palju on toodetud ladudesse. «Muidugi tuleb kaubandusettevõtetel jälgida turu olukorda ja nii kui tootja hinda langetab, nii kajastub see ka poelettidel,» selgitas ta.
Eesti toiduliidu juhataja Sirje Potisepa meelest on oluline, et tarbija mõistaks, kuidas tema tarbimisotsus mõjutab mitte ainult tootmisettevõtete, vaid kogu sektori käekäiku. «Praegu pole aeg näpuga näitamiseks või agressiivsete nõudmiste esitamiseks. Põllumehed, toidutootjad, kaupmehed ja tarbijad moodustavad ühe tervikliku ahela, mille iga lüli sõltub tarbija heast käekäigust. Peame rasketel aegadel ühte hoidma,» arutles ta.
E-Piim töötajaid ei vähenda
Kuigi Venemaa turu ärakukkumisega keeruliseks muutunud riigi turumajanduslik olukord teeb piimatöötlejad eriti murelikuks, pole ASil E-Piim kavas töötajaid vähendada.
Ettevõtte juhatuse esimees Jaanus Murakas ütles, et seni, kuni nad võtavad piima vastu, on tarvis ka inimesi, kes seda töötlevad.
Kuigi Venemaa kehtestatud sanktsioonide tõttu mitte osta juustu, piima ja piimatooteid Euroopa Liidust, on Muraka selgitusel tulnud tootmist juba operatiivselt muuta. «Vähendanud oleme kiiremini rikneva juustu tootmist, kuid suurendanud pikema säilivustähtajaga piimapulbri tootmist. Nii et inimeste vähendamisest pole siiani juttu olnud. Seni ka laopinda toodangule jagub,» täpsustas ta.
Kui tulevikule ainult hästi mõelda, võib Muraka meelest kaugeneda tegelikkusest ja see on ettevõttele ohtlik. «Plaan B ja Cgi peavad valmis olema, siis saab rõõmustada, kui nii halvasti ei läinud. Nii teeb meidki olukord murelikuks, kuid paneb ka tegutsema ja eksporditurgude suhtes aina uusi ja uusi läbirääkimisi pidama,» selgitas ta.
Eksporditurule keskendunud E-Piima toodetest läheb kohalikule turule vaid 35 protsenti ja loota, et eestlane suudab nüüd puudujääva turu osas tarbima hakata, on Muraka hinnangul naeruväärne. «Töötajatele jagame infot olukorrast operatiivselt ja objektiivselt. Ainult nii saabki ettevõttes toimida,» lisas ta.
Silvi Lukjanov, 19.08.2014, Järva Teataja, lk. 5.
