Maalehe veebiküljel avaldatud organisatsiooni Maa Sõbrad (ingl k Friends of Earth Europe) korraldatud uuringu tulemused selle kohta, et suurel osal Euroopa rahvastikust võib olla kehas pestitsiidijääke ja pole selge, kust need pärinevad, ajendas toimetusse pöörduma Põlvamaal tegutseva põllumehe Lauri Tobrelutsu.
"Teema ühekülgse kajastamise pärast ajakirjanduses on mürgitamisest saanud põllumehe sünonüüm. Sõimata saame vaata et iga päev ja suuresti on see asjatundmatu ajakirjanduse süü," leidis Tobreluts.
"Oleks aeg hakata kajastama teemat rohkem süvitsi ja alustuseks soovitan teil lugeda asjakohast lugu New York Times'is," lõpetab ta oma lühikese kirja.
Millest viidatud artikkel "Sünteetilised versus looduslikud pestitsiidid" kõneleb?
Selles refereeritakse biokeemik Bruce Ames’i ja tema kaastöötaja Lois Swirsky Gold teadustöid, mis tõestavad, et sünteetiliste pestitsiidide (ehk taimekaitsevahendite) vähki tekitav mõju inimorganismis on üliväike.
Dr Bruce Ames töötas välja maailmas laialt kasutatava Ames'i testi, mis aitab bakterites keemilistel põhjustel toimuvate mutatsioonide baasil kiiresti määrata aine võimaliku kantserogeensuse. Sellele testile tuginedes keelati 30 aastat tagasi näiteks tris'i-nimelist põlemist aeglustavat kemikaali sisaldava kanga kasutamine laste pidžaamadeks.
Kuna tuhanded sünteetilised kemikaalid tema testile reageerisid, hakkas Ames mõtlema ja avastas, et test kukutas läbi ka paljud looduslikud kemikaalid.
Ta võttis koos kolleeg Goldiga vaatuse alla närilistel katsetatud looduslikud kemikaalid ja leidis, et pooled "katsealustest" olid kantserogeensed, samas proportsioonis sünteetiliste kemikaalidega. Puu- ja köögiviljad, taimed ja ürdid sisaldasid looduslikke pestitsiide, mis kutsusid närilistel esile vähi tekke. Selliseid toksiine leiti õuntes, banaanides, peetides, brüsseli kapsas, viinamarjades, melonites, apelsinides, virsikutes jm.
Dr Ames ja dr Gold mõõtsid nendesamade looduslike pestitsiidide esinemist inimese tüüpilises toidusedelis ning tulid järeldusele, et 99,9% kemikaalidest, mis inimesed alla neelavad, on looduslikud, mida taimed ise seente, putukate jt kahjurite vastu võitlemiseks toodavad. Sünteetiliste pestitsiidide hulk pole sellega võrreldes üldse märkimisväärne.
Keskmine ameeriklane ajab jämedalt mõõtes oma igapäevase toiduga suust sisse 5000-10000 erinevat pestitsiidi, kusjuures päevas sööb ta 1500 mg naturaalseid ja vaid 0,09 mg sünteetilisi pestitsiide.
"Kõik, mida supermarketist osta saab, on kantserogeene täis. Kuid enamik vähkidest ei teki inimeste kehades mitte nende miljardite pestitsiidiosakeste pärast. Need tekivad suitsetamise, ebatervisliku toitumise ja rasvumise tõttu," ütleb Ames ning soovitab ameeriklastel suur muretsemine sünteetiliste taimekaitsevahendite pärast lõpetada.
Aive Mõttus, Maaleht.ee, 07.01.2014
