Põllumees olgu väetiste ja mürkidega hoolas

Põllumees olgu väetiste ja mürkidega hoolas

Suurt osa Eestis kasvavatest köögiviljadest väetatakse ja pritsitakse taimekaitsevahenditega, kuid seejuures peab täpselt reegleid järgima, et kahju ei sünniks rohkem kui kasu.

Mahepõllumajandusega tegeleva Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse juhataja kohusetäitja Kersti Kahu sõnul on sel aastal kahjureid ohtralt. «Meie jääme näiteks tänavu ploomidest ploomivaablase tõttu ilma,» tõdes Kahu. Tema arvates ei saagi suurtootjad taimekaitsevahenditeta hakkama, sest kahjureid on palju ja muidu saaki ei saaks.

Pollis tõrjuti neid küll mahepreparaatidega, kuid ploomivaablane tegi sellest hoolimata puhta töö. «Suvi on olnud üsna soe ja niiske ning seetõttu on palju putukaid ja ka haigused levivad kiiremini,» ütles Kahu.

Mahepõllundust pooldab Kahu seetõttu, et see on tervislikum ja jätab tulevastele põlvedele puhtama keskkonna.

«Suurtootjad võiksid kasutada keemilisi taimekaitsevahendeid nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik,» lisas Kahu.

Pestitsiide ehk keemilisi taimekaitsevahendeid kasutatakse kahjurloomade ja umbrohu tõrjeks ning nende mõjul suureneb saagikus, pidurdub taimehaiguste levik ja toit rikneb vähem. Samas võib sel moel kasvatatud toiduainetes leiduda pestitsiidide jääke.

Taimekaitsevahendid on suuremal või vähemal määral mürgised ning kui neid valesti tarvitada, võivad need olla ohtlikud nii kasutajale, toidu sööjale kui kogu keskkonnale. Et ohte vältida, tuleks kulunormi valimisel olla hoolas ja järgida juhendit.

Seatud on piirangud

Põllumajandusameti taimekaitse osakonna juhataja Jan-Roland Raukase kirjeldust mööda läbivad kõik tõrjevahendid põhjaliku kontrolli, arvestades nende mõju nii inimestele kui keskkonnale. «Samuti kontrollitakse valminud vilja kvaliteeti,» lisas Raukas.

Osakonnajuhataja sõnul üldist piirangut taimekaitsevahendite kasutamisele seatud pole, kuid mõne puhul kehtib erand. «Üht võib kasutada vaid paar korda, teist korra aastas,» ütles ta. See on tema jutu järgi tingitud vahendi lagunemisajast ja keskkonnakaitse määrustest.

«Vaid üksikud neist on väga mürgised,» lausus Jan-Roland Raukas. Tema teada polnud eelmisel aastal ühtegi juhtu, kus tootes oleks olnud lubatust rohkem taimekaitsevahendite jääke. «Ka tänavu pole seda ette tulnud,» sõnas osakonnajuhataja.

«Kõiki taimekaitsevahendeid kontrollitakse, kuid uuemate puhul pole veel teada pika aja jooksul ilmnevaid mõjusid,» nentis Raukas. Tema tõdemust mööda võib mõne toote puhul hiljem ilmneda, et see pole ohutu, aga üldiselt arvab ta sellised juhtumid olevat minevikku jäänud.

Jan-Roland Raukas rääkis, et kaitsevahendit on keelatud taimedele pritsida sellal, kui tuule kiirus on üle nelja meetri sekundis. Samuti ei või pritsida õitsvaid taimi, kui just vahendi etiketil pole teisiti kirjas.

Ka väetistega tuleb piiri pidada. Ajakirjaniku toodud näitele, et kartul muutub keetes siniseks, tõi Raukas välja kaks võimalikku põhjust.

«Liigselt lämmastikväetisega töödeldes võib tõesti juhtuda, et kartul on pärast keetmist sinakas,» lausus ta. Kuid see võib tema sõnul olla tingitud ka sordiomadustest. «Mõni sort on mehaanilisele töötlemisele tundlik ning mugulad võivad värvi muuta, kui on löögi saanud.»

Kõhuvalu ja mäluhäired

Pestitsiidi kahjulikkus sõltub mitmest faktorist: doosist, organismi sattumise viisist, pestitsiidi tüübist, imendumisvõimest ja inimese tervisest.

Terviseameti andmetel võib toksiline toime ilmneda kohe kõhuvalu, uimasuse, peavalu, iivelduse ja allergianähtudena. Pikemalt pestitsiididega kokku puutudes võivad tekkida nahakahjustused, kasvajad ning neuroloogilised ja mäluhäired.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialisti Olga Gurjanova ütlemise järgi puutuvad inimesed elu jooksul kokku paljude tervist kahjustavate mõjuritega. Seega saab harva kindlalt öelda, et mõni tervisehäire on kindlasti pestitsiidide põhjustatud.

Ostjad tahavad mahedat

Suure-Jaani vallas ravimtaimi kasvatava osaühingu Elujõud omanik Aivar Siim kõneles, et otsustas juba 15 aastat tagasi mahepõllunduse kasuks põhjusel, et see on loodussõbralikum.

«Ostjate tagasiside on olnud hea ning eelistatakse siiski puhast ja tervislikku toodangut,» ütles ta.

Aivar Siimu ravimtaimekasvatus on mürkkemikaalide kasutajate maadest eraldatud ning selliseid põllumehi lubatakse vaid teatud piirideni.

Firmajuhi tõdemust mööda tahetakse põllumajanduses saada võimalikult palju saaki ning seetõttu kasuta­taksegi taimekaitsevahendeid.

«Aga tervise seisukohast on mahetoode kindlasti parem,» lausus ta.

KASULIK TEADA
Enne, kui taimekaitsevahend Euroopa Liidu turul müügile lasta, peab selle ohutus tarbijatele olema teaduslikult tõestatud.
• Euroopa toiduohutusamet kontrollib, et pestitsiidijääkide kontsentratsiooni tase toidus oleks ohutu kõigile tarbijatele, sealhulgas imikutele, lastele ja taimetoitlastele.
• Jääkide piirnormid kehtestatakse igale pestitsiidile kõige madalamal võimalikul tasemel.
Allikas: terviseamet

Merilyn Säde, Sakala (10.07.2012)

2012-07-10T10:00:00+00:00 Teisipäev, 10. juuli, 2012|Uudised|