Põllumeeste juht: koostöö muutub iga päevaga olulisemaks

Põllumeeste juht: koostöö muutub iga päevaga olulisemaks

Valgamaa põllumeeste juht Jaan Bachmann tunneb heameelt eduka põllumajandusaasta üle, kuid muret maaharijate leige suhtumise pärast töötervishoidu.

Missugune oli lõppev põllumajandusaasta teie hinnangul?

«Suhteliselt normaalne, isegi hea aasta. Ei ole ka põllumeeste kurtmist eriti kuulnud. Kui kevadel ennustasime saagikuse langust, siis tegelikkuses kujunes see isegi eelmisest aastast paremaks. Kuigi teravilja ja rapsi kokkuostuhinnad langesid, olid kuivatuskulud ja -kaod tunduvalt väiksemad, nii et aidakaalus olid saagikuse numbrid head.

Kuna sügis oli pikk ja kuiv, said kõik põllumehed sügistööd korralikult lõpetatud. Ka piima kokkuostuhinnad on sel aastal päris normaalsed ning piimaraha kättesaamisega pole probleeme, välja arvatud nendel, kes müüvad oma piima AS-le Tere.»

Kuidas olete rahul uue jahiseadusega, mille koostamine tekitas jahimeeste ja maaomanike vahel ägedaid vaidlusi?

«Isiklikult olen rahul. Samas on seal ikkagi lünki, mis ei rahulda üht või teist poolt. Uues seaduses pole näiteks sõnagi metssigade tekitatud kahjude hüvitamisest põllumeestele. Tõsi, nende kahjude tekkimises ei ole süüdi jahimehed.

Selle probleemi peaks lahendatama riiklikul tasandil, näiteks kindlustussüsteemi kaudu. Heameelt teeb aga, et selle seaduse alusel on maakonnas moodustatud väga tegus ja asjatundjatest koosnev maakonna jahindusnõukogu.»

Kes sinna kuuluvad?

«Maaomanike esindaja on seal Kaido Edenberg, era­metsaomanike huve kaitseb Andres Olesk, jahi- ja kalameeste esindaja on Rein Rosenberg. Veel kuuluvad sinna Valgamaa metsaülem Risto Sepp ja metsaspetsialist Lauri Uibopuu. Esimees on keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni juhataja Ena Poltimäe.»

Kuidas teil koostöö sujub?

«Valgamaa Põllumeeste Liit töötas nendega koostöös välja näidislepingu vormi, mille peaksid hea koostöö märgiks omavahel sõlmima jahialade rentnikud ja maaomanikud. On ju kõigi ühine huvi, et ei saaks kahjustatud kummagi poole huvid.»

Kuidas lepingute sõlmimine edeneb?

«Kahjuks väga tagasihoidlikult. Tahaks väga, et see oleks aktiivsem. Seepärast tahangi nii jahialade rentijatele kui maaomanikele südamele panna, et nad lepingute sõlmimisse tõsisemalt suhtuksid. Just talv on paras aeg taolisi asju ajada.»

Miks see leping nii oluline on?

«Juba sellepärast, et leping aitab fikseerida omavahel kokkulepitud tegevusi, ettevõtmisi ja kohustusi, aitab ära hoida edaspidiseid vaidlusi.

Meil on näiteks vaikimisi sõlmitud kokkulepe, et maaomanikud ei küsi jahimaade eest renti, samas ei tohiks jahimehed küttimisega kahjustada kultuure. Jahimehed peavad maaomanikega kooskõlastama söödapukkide või varitsuskohtade asukoha. Samas peavad põllumehed 1. maiks jahimeestele teatama oma külvide paigutuse. Seega on üha olulisemaks tõusnud koostöö maaomanike ja jahimeeste vahel.»

Kas see on ka esimesi vilju kandnud?

«Nimetan tunnustavalt näiteks Jaanikese jahiseltsi korraldatud tasuta koolitust jahimeestele, milles said osaleda ka maaomanikud. See oli väga asjalik koolitus, kus osales üle 30 inimese. Kuigi olen 1966. aastast jahimees, võtsin ka ise sellest osa ja sain väga palju uusi teadmisi.

Kindlasti ei ole jahiseltsil võimalik pidevalt tasuta koolitusi korraldada, seetõttu soovibki põllumeeste liit leida võimalusi toetada põllumehi jahimeeste koolitustest osavõtul.»

Mida oskate öelda toetustest järgneval eelarveperioodil?

«Muret teeb muidugi riiklike põllumajandustoetuste kadumine, sest näiteks 2014. aasta eelarve projektis selle rea peal summa praegu puudub. Kuna maaelu arengukava ei ole veel kinnitatud, toetuste teemal väga sõna võtta ei tahakski.

Teada siiski on, et järgmisel seitsmeaastakul 2014–2020 kasvavad ELi toetused kahe miljardi euroni, eelneval perioodil oli see summa 1,5 miljardit. Tulemas on maakonna põllumeestele sügisseminar, kus põllumajandusministeeriumi ametnikud annavad juba täpsemalt teada toetuste summadest, liikidest ja väljamaksmise korrast.»

Kas miski teeb ka muret?

«Murelaps on töötervishoiu ja riskianalüüsi teema. 1999. aastast on tööandjad kohustatud oma ettevõttes läbi viima töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus kaardistatakse ohutegurid. Vastavalt tulemustele koostatakse töötervishoiu ja tööohutuse kava. Riskialanüüsi peavad tegema ka talunikud. Kahjuks on analüüse maakonnas põllumajanduse valdkonnas ääretult vähe tehtud.

1. jaanuarist hakkab kehtima uus nõuandetoetuste süsteem, mille alusel töötervishoiu, nõuetele vastavuse ja keskkonnaalaste nõuannete toetuseks antakse 90 protsenti kuludest ning omaosalus on 10 protsenti.

Kui varem pidi toetuse saaja tasuma nõuandeteenuse eest eelnevalt kogu summa, millest talle alles paari kuu pärast hüvitati 75–80 protsenti, siis 1. jaanuarist seda enam tegema ei pea. Ära peab tasuma ainult omaosaluse. Loodan, et selline muudatus soodustab ka riskianalüüside vormistamist. Maksimaalne nõuandetoetuse summa uuest aastast on varasema 1276 euro asemel 1500 eurot.»

Mis lähitulevikus plaanis?

«Oleme alustanud ümarlaudade kokkukutsumist valdades, kuhu oleme palunud osalema eri elualade ja ettevõtjate esindajad. Eesmärk on ära kuulata kohalike inimeste arvamused maaeluhetkeseisust ja ettepanekud piirkonna elu arendamiseks. Kui kõikidele omavalitsustele ring peale tehtud, teeme saadud aruteludest kokkuvõtte ja paneme paika edasised arengusuunad.» 

Sirje Lemmik,
Valgamaalane, 10.12.2013

2013-12-10T10:00:00+00:00Teisipäev, 10. detsember, 2013|Uudised|