Avaldatud: 19. oktoober 2012Kategooriad: Uudised

Teisipäeval kohtus põllumajandusminister Tsirguliina rahvamajas maakonna põllumees­tega. Peamise teemana olid arutelu all otsetoetused.

Kohale oli tulnud ligemale kolm­kümmend maakonna põllumeest, sekka kolm naist. Kohtumist juh­tis Valgamaa Põllumeeste Liidu juht Jaan Bachmann.

Rõõmustava uudisena tõi mi­nister esmalt välja, et Euroopa Ko­misjon andis Eestile erandkorras nõusoleku maksta ka 2013. aastal lisaks ELi otsetoetustele siseriiklik­ku toetust Seda tehakse ministri kinnitusel maksimaalselt lubatud ulatuses. Eelarves on selleks planee­ritud 24,3 miljonit eurot.

Võitlus jätkub

Mis saab aga 2014. aastast, on sel­guseta. Põllumeeste põhiline prob­leem ongi ministri sõnul ebavõrd­sed otsetoetused liikmesriikide va­hel. Praegu käib võitlus eelarveperioodiks 2014-2020 Euroopa lii­du eelarvest eraldatavate otsetoe­tuste võrdsustamise nimel.

Euroopa Komisjon on pakku­nud välja eraldada Eesti põllu­meestele toetust senise 117 euro asemel 156 eurot hektarile ehk siis 42 protsendilt 58 protsendile toetuste keskmisest tasemest. «Võitleme selle nimel, et otsetoe­tused oleksid 75 protsenti keskmi­sest ehk ligemale 200 eurot hek­tari kohta,» selgitas Seeder. _ Kui perioodil 2007-2013 saab Eesti ELi eelarvest otsetoetusteks 500 miljonit eurot, siis järgmiseks eelarveperioodiks on komisjoni et­tepaneku alusel planeeritud Eestile 800 miljonit eurot «Teeme aga tööd praegu selle nimel, et saada 1,1 mil­jardit eurot» täpsustas minister.

Praegune Brüsseli plaan näeb ette otsetoetuste tõusu 2017. aas­tast, mis tähendaks Eesti põllu­meestele olulist toetuste langust 2014. aastast, mil riigil ei ole enam õigust maksta lisaks sise­riiklikke toetusi.

«Seepärast olemegi teinud et­tepaneku suurendada toetusi tõusvas joones ehk siis 2014. aas­tast 60, 2015. aastast 65, 2016. aastast 70 ja 2017. aastast 75 protsendile keskmistest toetus­test. Kas see ettepanek vastuvõtmist ja toetust leiab, on praegu teadmata,» ütles minister.

Vaidlusaluseid küsimusi jätkub

Ühe vaidluskohana Eesti ja euro­liidu vahel nägi minister arvestu­se aluseks võetava maa hektarite arvu. Eestis suureneb viimastel aastatel põllumajandusmaa kesk­miselt 10 000 hektarit aastas, ol­les jõudnud 900 000 hektarini. Euroopa Komisjon on välja pak­kunud võtta arvestuste aluseks 2009. aasta seis, mil põllumajan­dusmaad oli 840 000 hektarit.

«Võitleme selle eest, et arves­tuse aluseks võetaks abikõlbuliku maana Eestis 950 000 hektarit, mis tooks põllumeestele lisaraha,» rõhutas Seeder.

Siseriiklikult soovib ministee­rium uuest eelarveperioodist ala­tes pakkuda kõigile põllumeeste­le võrdseid võimalusi, see tähen­dab suunata otsetoetused kõigile tegutsevatele põllumeestele. Prae­gu kehtiva korra järgi aga saavad toetusi 2004. aasta seisuga maa registreerinud. «Supp muutub sel­lest küll lahjemaks, kuid kõik põl­lumajandustootjad oleksid võrd­ses olukorras,» arvas Seeder.

Maaelu arengukavast (МАK) rääkides ütles minister, et inves­teeringute toetusteks ette nähtud summa pole veel määratletud.

«Meie peamine taotlus on, et otsetoetuste kasv ei tuleks MAKi vähendamise arvelt,» nentis See­der. Praeguseks on teada, et MAKi rahast on kohustuslik eral­dada viis protsenti mahust Leader-meetmele, kaks protsenti noore taluniku meetmele ning eraldi peavad rakenduma väikes­tele tootjatele ettenähtud investeeringutoetused.

Põllumehed esitasid ministri­le hulga küsimusi, mis puuduta­sid investeerimistoetuste eralda­mise korda, rohestamist, aktiivse­te põllumeeste ja niinimetatud nutjate probleemi, maisiteemat, otsetoetuste väljamaksmist sel aastal, karjatamistoetust, piimakvooti ning erimärgistatud kütust.

Erimärgistatud kütus jääb

«Otsetoetused maksame kõik väl­ja selle aasta detsembris ning eri­märgistatud kütus põllumeestele jääb,» kinnitas minister.

Pärast lõunat kohtus Seeder Valgamaa partnerluskogu juhatu­se liikmetega. Juhatuse esimehe Monika Rogenbaumi sõnul olid arutlusel Leader-meetme raken­damisega seotud teemad.

«Kuna 2013. aastal lõpeb üks programmperiood ja uue käivitu­mine on reaalne ministri sõnul 2015. aastal, oli arutlusel, kuidas tegevusgrupid saaksid üle elada kahe perioodi vahele jääva aja,» rääkis Rogenbaum.

Maaelu arengukava elluviimiseks eraldatud rahast on senini Leader-meetmele ette nähtud 10%. Milliseks jääb see arv uuel perioodil, on lahtine. Ministri sõnul on selles osas laekunud ettepanekud, mis jäävad 5-30% vahele.

Õhtul osales põllumajandus minister Otepää vallas asuva Kapermäe seltsimaja avamisel.

Sirje Lemmik, Valgamaalane (18.10.2012)

 

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/