Põllumehed arutlesid toetuste teemadel

Põllumehed arutlesid toetuste teemadel

Teisipäeval kohtus põllumajandusminister Tsirguliina rahvamajas maakonna põllumees­tega. Peamise teemana olid arutelu all otsetoetused.

Kohale oli tulnud ligemale kolm­kümmend maakonna põllumeest, sekka kolm naist. Kohtumist juh­tis Valgamaa Põllumeeste Liidu juht Jaan Bachmann.

Rõõmustava uudisena tõi mi­nister esmalt välja, et Euroopa Ko­misjon andis Eestile erandkorras nõusoleku maksta ka 2013. aastal lisaks ELi otsetoetustele siseriiklik­ku toetust Seda tehakse ministri kinnitusel maksimaalselt lubatud ulatuses. Eelarves on selleks planee­ritud 24,3 miljonit eurot.

Võitlus jätkub

Mis saab aga 2014. aastast, on sel­guseta. Põllumeeste põhiline prob­leem ongi ministri sõnul ebavõrd­sed otsetoetused liikmesriikide va­hel. Praegu käib võitlus eelarveperioodiks 2014-2020 Euroopa lii­du eelarvest eraldatavate otsetoe­tuste võrdsustamise nimel.

Euroopa Komisjon on pakku­nud välja eraldada Eesti põllu­meestele toetust senise 117 euro asemel 156 eurot hektarile ehk siis 42 protsendilt 58 protsendile toetuste keskmisest tasemest. «Võitleme selle nimel, et otsetoe­tused oleksid 75 protsenti keskmi­sest ehk ligemale 200 eurot hek­tari kohta,» selgitas Seeder. _ Kui perioodil 2007-2013 saab Eesti ELi eelarvest otsetoetusteks 500 miljonit eurot, siis järgmiseks eelarveperioodiks on komisjoni et­tepaneku alusel planeeritud Eestile 800 miljonit eurot «Teeme aga tööd praegu selle nimel, et saada 1,1 mil­jardit eurot» täpsustas minister.

Praegune Brüsseli plaan näeb ette otsetoetuste tõusu 2017. aas­tast, mis tähendaks Eesti põllu­meestele olulist toetuste langust 2014. aastast, mil riigil ei ole enam õigust maksta lisaks sise­riiklikke toetusi.

«Seepärast olemegi teinud et­tepaneku suurendada toetusi tõusvas joones ehk siis 2014. aas­tast 60, 2015. aastast 65, 2016. aastast 70 ja 2017. aastast 75 protsendile keskmistest toetus­test. Kas see ettepanek vastuvõtmist ja toetust leiab, on praegu teadmata,» ütles minister.

Vaidlusaluseid küsimusi jätkub

Ühe vaidluskohana Eesti ja euro­liidu vahel nägi minister arvestu­se aluseks võetava maa hektarite arvu. Eestis suureneb viimastel aastatel põllumajandusmaa kesk­miselt 10 000 hektarit aastas, ol­les jõudnud 900 000 hektarini. Euroopa Komisjon on välja pak­kunud võtta arvestuste aluseks 2009. aasta seis, mil põllumajan­dusmaad oli 840 000 hektarit.

«Võitleme selle eest, et arves­tuse aluseks võetaks abikõlbuliku maana Eestis 950 000 hektarit, mis tooks põllumeestele lisaraha,» rõhutas Seeder.

Siseriiklikult soovib ministee­rium uuest eelarveperioodist ala­tes pakkuda kõigile põllumeeste­le võrdseid võimalusi, see tähen­dab suunata otsetoetused kõigile tegutsevatele põllumeestele. Prae­gu kehtiva korra järgi aga saavad toetusi 2004. aasta seisuga maa registreerinud. «Supp muutub sel­lest küll lahjemaks, kuid kõik põl­lumajandustootjad oleksid võrd­ses olukorras,» arvas Seeder.

Maaelu arengukavast (МАK) rääkides ütles minister, et inves­teeringute toetusteks ette nähtud summa pole veel määratletud.

«Meie peamine taotlus on, et otsetoetuste kasv ei tuleks MAKi vähendamise arvelt,» nentis See­der. Praeguseks on teada, et MAKi rahast on kohustuslik eral­dada viis protsenti mahust Leader-meetmele, kaks protsenti noore taluniku meetmele ning eraldi peavad rakenduma väikes­tele tootjatele ettenähtud investeeringutoetused.

Põllumehed esitasid ministri­le hulga küsimusi, mis puuduta­sid investeerimistoetuste eralda­mise korda, rohestamist, aktiivse­te põllumeeste ja niinimetatud nutjate probleemi, maisiteemat, otsetoetuste väljamaksmist sel aastal, karjatamistoetust, piimakvooti ning erimärgistatud kütust.

Erimärgistatud kütus jääb

«Otsetoetused maksame kõik väl­ja selle aasta detsembris ning eri­märgistatud kütus põllumeestele jääb,» kinnitas minister.

Pärast lõunat kohtus Seeder Valgamaa partnerluskogu juhatu­se liikmetega. Juhatuse esimehe Monika Rogenbaumi sõnul olid arutlusel Leader-meetme raken­damisega seotud teemad.

«Kuna 2013. aastal lõpeb üks programmperiood ja uue käivitu­mine on reaalne ministri sõnul 2015. aastal, oli arutlusel, kuidas tegevusgrupid saaksid üle elada kahe perioodi vahele jääva aja,» rääkis Rogenbaum.

Maaelu arengukava elluviimiseks eraldatud rahast on senini Leader-meetmele ette nähtud 10%. Milliseks jääb see arv uuel perioodil, on lahtine. Ministri sõnul on selles osas laekunud ettepanekud, mis jäävad 5-30% vahele.

Õhtul osales põllumajandus minister Otepää vallas asuva Kapermäe seltsimaja avamisel.

Sirje Lemmik, Valgamaalane (18.10.2012)

 

2012-10-19T10:00:00+00:00Reede, 19. oktoober, 2012|Uudised|