Venemaa kehtestatud toidukaupade impordikeeld on valusalt tabanud ka Valgamaa põllumehi. Kuigi euroliit lubab tuge puu- ja köögiviljade ning piimasektorile, ootavad põllumehed abi ka Eesti riigilt.
Sangaste vallas asuvas Vaariku OÜs on lüpsilehmi 36. Kohe-kohe on valmimas renoveeritud lüpsilaut, mis võimaldab suurendada piimaandjate arvu 55ni. «Mure on suur, sest kui alustasin lauda ehitustöödega, oli piimahind kolmekümne sendi ümber, septembrist on aga 21 senti liitrilt,» sõnas Maia Teder.
Investeeringutega algust tehes ei osanud perenaine uneski ette näha, et olukord piimaturul nii hulluks läheb ning kokkuostuhinnad veerandi võrra vähenevad. Piima realiseerib Vaariku OÜ tulundusühistule Val-Piim.
Perenaise sõnul ei võimalda kehtiv hind piima kasumlikult toota. «Kuna püüan igati tootmiskulusid minimaalsel tasemel hoida ja ise teen ka lüpsjatööd, on praegune kokkuostuhind tõesti piiri peal, pigem jääb juba alla omahinna,» oli Teder murelik.
Kuigi sel aastal sai talu ka kena teraviljasaagi, ei ole perenaine rahul kokkuostuhindadega. «Teravilja saime enne suurt vihmaperioodi koristatud, rapsikoristuse lõpetame täna-homme (jutuajamine toimus reedel). Viljad olid ilusad ja saak oli korralik. 490 tonni teravilja on juba müüdud, kaer on veel laos,» rääkis ta oma tegemistest.
«Eks vaatame ja ootame, mis edasi saab. Päris keeruline aeg, loodan, et ka riik põllumehe toetuseks midagi ette võtab,» nentis naine. Kartulivõtuga talus alles alustatakse.
Ka AS Laatre Piim juhatuse liige Kalmer Kongo arvas, et kokkuostuhinna langetamine paneb põllumehe keerulisse olukorda. «See toob kaasa olulise sissetulekute kahanemise,» kinnitas ta. Laatre Piimal on 950 lüpsilehma ning toodang realiseeritakse ASile Valio. Septembrist on hind 260 eurot tonn ning piima realiseerib firma kuus umbes 21 tonni.
«Oht on, et Venemaa sanktsioonide jätkumisel ja ELi sekkumismeetmete mitterakendumisel võib hind veel langeda,» tundis Kongo muret.
Abi valitsuselt kulub marjaks ära
Valgamaa põllumeeste juht Jaan Bachmann kinnitas põllumeeste väiteid kokkuostuhindade vähenemisest. «Olukord pole kiita. Töötlejad on piima kokkuostuhindu vähendanud keskmiselt 25 protsenti, tootjate viisi on need erinevad, hinnaerinevus on veel ka väiketootjate ja suurtootjate vahel.
Põllumeeste juhi sõnul on oluliselt langenud ka teravilja kokkuostuhinnad, mis paneb põllumehed keerulisse olukorda. «Olukord on murettekitav ning seetõttu ootavad põllumehed lisaks ELi abile toetust ka Eesti valitsuselt.»
Eesti Põllumeeste Keskliit saatis augusti lõpus vabariigi valitsusele omapoolsed ettepanekud Venemaa impordikeelu tagajärgede leevendamiseks. Pöördumises märgitakse, et ELi suunal tuleks olukorra stabiliseerimiseks lisaks erakorralises kriisiabi fondis olevale 400 miljonile eurole panustada ühise põllumajanduspoliitika väliseid vahendeid.
Valitsuskoalitsioon peaks aga keskliidu meelest muutma seisukohta siseriiklikke põllumajandustoetusi mitte maksta ning leidma 2015. aasta eelarvesse vahendid põllumajandustoetuste maksmiseks. Samuti tuleks arvestada vajaduse tekkimisel kiire abiga valitsuse reservfondist 2014. aastal.
«Euroopa Komisjoni senised otsused rakendada kiiresti ELi turukorralduse meetmeid puu- ja köögivilja ning piimandussektoris on küll olulised sammud. Siiski on Venemaa impordikeelu mõjud kõige selgemini avaldunud Balti riikides. Seetõttu on vaja meie piirkonna tootjatele lisaks suunatud abi ELi eelarvest, mis aitaks kompenseerida turuhinna järsust langusest tekkinud kahjusid,» rõhutas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Balti riikide põllumajandusorganisastsioonid saatsid eelmisel nädalal Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinikule kirja, milles palusid Euroopa Liidul anda suunatud abi Eesti, Läti ja Leedu tootjatele.
Reedel kohtusid Brüsselis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid. Liikmesriikide ministrite sõnul on olukorra põhjused väljaspool põllumajandussektorit ja toidusektor vajab ELi ühise põllumajanduspoliitika abi.
«Kaalumisel on täiendavad meetmed piima-, liha- ja kalasektori abistamiseks, aga need otsused eeldavad põhjalikumat analüüsi, kui seda võimaldab üks kuu,» ütles põllumajandusminister Ivari Padar põllumajandusministeeriumi pressiteates. Komisjon kogub liikmesriikidelt lisainformatsiooni sanktsioonide mõjust ja teeb selle põhjal ettepanekud lisameetmeteks.
Seni on kasutusele võetud esimesed meetmed puu- ja köögiviljasektori abistamiseks ning teatatud turukorralduslikest abimeetmetest piimasektorile. Lähiajal käivitab Euroopa Komisjon eraladustamise meetme piimatoodetele, käimas on arutelud skeemi kasutamiseks ka liha- ja kalasektorites.
Sirje Lemmik, 09.09.2014, Valgamaalane, lk 3.
