Põllumeestele ei meeldi tuleva aasta riigieelarve juures kaks asja: et neile ei maksta riigi toetust ning et riik kaasrahastab maaelu arengukava nii vähe kui võimalik.
Põllumajandusministeerium on üks väheseid, kelle tuleva aasta eelarve on tänavusest väiksem. Langus on 2,3 protsenti. Sellest tulenevalt ei saa põllumajandustootjad järgmisel aastal Eesti riigilt toetust, kuigi Euroopa Liit (EL) seda lubaks.
Tootjad on riigis pettunud
Euroopa Liit on Eestile ette näinud võimaluse põllumehi riigieelarvest kuni 2020. aastani toetada, et tasandada meie põllumeeste madalamaid otsetoetusi võrreldes vanade liikmesriikidega. Eestil oleks õigus toetada oma tootjaid rohkem kui 20 miljoni euroga. Läti ja Leedu on juba teatanud, et nemad seda teevad.
“Valitsuse otsus valmistas suure pettumuse,” ütleb põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. “See näitab, et valitsus pole teadvustanud toidutootjate raskusi. Venemaa sanktsioonid on sündinud põllumajandusväliste poliitiliste otsuste tulemusel, kuid sanktsioonide tagajärgede leevendamiseks pole riik valmis panustama.”
Sõrmuse teada lootsid põllumehed, et Venemaa impordipiirangute ja nende tagajärjel tekkinud majandusmurede tõttu vaatab valitsus üle koalitsioonilepingu, milles üleminekutoetuste maksmist ette ei nähtud. Turuhindade languse tõttu on nende maksmine muutunud ülioluliseks.
“Eelmine valitsuskoalitsioon otsustas käesoleva aasta eelarvest jätta välja raha üleminekutoetuste maksmiseks, mis tähendab Eesti põllumajandustootjate jaoks ettevõtte tasandil kuni 40protsendilist toetuste vähenemist. Aasta alguses otsustati vähendada uue perioodi maaelu arengukava kaasfinantseerimist 70 miljoni euro võrra. Nüüd siis otsustati valitsuse tasemel ka uuel aastal täiendavad otsetoetused maksmata jätta,” loetleb Sõrmus murekohti.
“Üleminekutoetusi oleks põhjust maksta ka tavaolukorras, et omamaist toidutootmist toetada. Aga praegu, kui Venemaale kehtestatud poliitilisi sanktsioone maksavad välja põllumehed, on see hädavajalik. Näiteks piimatootjate olukorda kergendaks see kindlasti,” on veendunud OÜ Estonia nõukogu esimees Jaanus Marrandi.
“Euroopa keskmine piimahind on − hoolimata Vene sanktsioonidest − ka praegu 35−40 senti liitri eest. Leedust siiapoole aga 25 senti ja alla selle. See ei kata piimatootmise omahinda, mis näiteks meie ettevõttes on ca 27 senti. See on ebavõrdne konkurents ja näitab, et aus töö ei tasu ära!” rõhutab Tartu Agro ASi juhataja Aavo Mölder.
Ei olnud ju lootustki
“Julgeoleku tõttu rakendatud piirangute mõjusid peaks ühiskond kandma solidaarselt ja need ei tohiks jääda vaid mõne sektori õlgadele. Toidujulgeolek on oluline osa riigi julgeolekust. Valitsuse otsus tähendab, et turuhinna langusest tekkivale kahjule lisaks peavad põllumehed hakkama saama ka vähenevate toetustega,” rõhutab põllumeeste keskliidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu.
Talupidajate keskliidu peadirektor Kaul Nurm vaatab asja tasakaalukamalt.
“Olukord põllumajandussaaduste turgudel ei ole hetkel just kõige parem, kuid pole ka kõige hullem, on hullemaidki aegu üle elatud,” ütleb Nurm. “Piimandussektori probleemid on võrreldes teiste sektoritega üle võimendatud. Piima hind on langenud ajaloo kõige kõrgemate piimahindadega võrreldes kolmandiku võrra, samas kui teravilja ja õlikultuuride hinnad börsil on langenud eelmise aastaga võrreldes vähemalt 40 protsenti. Kartuli puhul on oodata tõelist hinnasõda ja sealiha turustamise võimalused on ahtad.”
Ta tuletab meelde, et juba valituskoalitsiooni moodustamisel lepiti kokku: top-up’i ega üleminekutoetusi Eestis enam ei maksta ja see kirjutati sisse ka viieaastase eelarvestrateegia dokumenti.
“See oli juba kevadest saati teada, et riigipoolset lisatoetust enam ei maksta, vähemalt niikaua, kui see valitsuskoalitsioon püsib. Teha suuri silmi, et julgeolekuolukord on muutunud, on otsitud vabandus, sest ka olukord toiduaineturgudel on muutunud. Meie kõige suurem lootus on ELi ühine põllumajanduspoliitika ja see püsib järgmise seitsme aasta jooksul sõltumata sellest, kes Eestis hetkel võimul on,” ütleb Nurm.
Põllumajandusminister Ivari Padar möönab, et kuigi riik võib omalt poolt maksta eurotoetustele 23 miljonit lisaks, siis tuleval aastal riigil sellist raha pole.
“Oleme hoidnud eelarveläbirääkimistel top-up’i teema kogu aeg laual, kuid praegune seis kajastab täpselt kevadel koalitsioonis kokkulepitut. Peame vaatama Eesti elu Ukraina sündmuste valguses mitmekülgsemalt ja see paneb paratamatult järgmisel aastal rõhu julgeolekule,” ütleb minister.
Padari sõnul tõstaks top-up hektaritoetust 15–20 eurot/ha, kuid see pole kriisimeede, kuna toetus makstaks välja alles tuleva aasta lõpus. Sanktsioonide vastu sellest abi poleks.
“Vene sanktsioonidele tuleb leida lahendus Euroopa tasandil,” kordab Padar. “Ühtne lähenemine on meie huvi, sest me ei jõuaks jõukamate riikidega siseriiklike toetuste maksmises mõõtu võtta. Vaatame üle ka siseriiklikke meetmeid, millega põllumehi aidata.”
Padari meelest on abi järgmise perioodi euroraha kiirest kasutuselevõtust ka Vene turu äralangemise mõjude leevendamisel – mitmed meetmed toetavad konkurentsivõime tõstmist ja tootearendust. Seepärast on oluline riiklik lisaraha PRIA-le, et Eesti oleks uue perioodi avamiseks valmis.
Riigieelarve
Põllumeeste tulud vähenevad
– Põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad olid juba enne sanktsioone surve all.
– Teravilja hinnad on langenud teist aastat järjest. Võrreldes parimate aastatega on langus umbes 40 protsenti.
– Piima varumishind on langenud alates tänavu kevadest.
– Sealihatootjatele tekitab sigade Aafrika katk lisakulusid, kauplemispiiranguid ja riske.
– Eelmine valitsuskoalitsioon jättis tänavusest eelarvest välja üleminekutoetused, mis tähendab otsetoetuste vähenemist kuni 40%.
– Praegune valitsus vähendas uue perioodi maaelu arengukava kaasfinantseerimist 70 miljonit eurot.
– Eesti, Läti ja Leedu põllumajanduse otsetoetused jäävad ka uuel perioodil kõige madalamaks ning jõuavad alles 2020. aastaks 75% tasemele ELi keskmisest.
– Eesti piima kokkuostuhind on üks Euroopa Liidu madalamaid, tänavuse aasta juuli seisuga oli see ELis tagantpoolt viies.
– Nüüd on piima kokkuostuhinnad sanktsioonide tõttu langenud 20−35%.
– Kevadel ootab Eesti piimatootjaid piimatrahv: jooksva kvoodiaasta esimese viie kuuga on nad tööstustele tarninud 7,9% rohkem piima kui eelmise kvoodiaasta samal perioodil.
Lii Sammler, 02.10.2014, Maaleht, lk 24-25.
