Eesti põllumajandus-kaubanduskoda on jätkuvalt seda meelt, et riik peaks seadusandlust kujundama selles suunas, et põllumajandusmaa ei oleks pelgalt toetuste noppimise vahend, vaid eelkõige ikkagi tootmisvahend.
Põllumajandusministeerium saatis hiljuti erinevate tootmisharude katusorganisatsioonidele välja küsimustiku, mis puudutab uue maaelu arengukava rakendamist. Küsiti ka ettepanekuid tegevuse osas, mida riik peaks toetuse saajalt nõudma põllumajandusmaa heas korras hoidmiseks.
Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus vastas, et aktiivse põllumajandustootmise ergutamiseks tuleb leida lahendus nn euroheinamaade heaperemehelikuks majandamiseks. Sõrmuse sõnul on rohumaade hea majandamine peaaegu et vältimatult seotud loomakasvatusega, mistõttu tuleks püsirohumaade majandamisel kaaluda loomkoormuse nõude kehtestamist. Minimaalne loomkoormus võiks püsirohumaade harimisel olla 0,2 loomühikut.
Kui toetuse küsijal aga loomi pole, peaks ta võtma mullaproovid ja tõestama, et maal on täidetud mulla orgaanilise aine säilitamise nõue. Kaaluma peaks ka võimalust, et niidetud hein tuleb rohumaalt ära vedada.
Samuti uuris ministeerium põllumajandus-kaubanduskoja seisukohti definitsioonide “põllumajandusega tegelev isik” ja “aktiivne tootja” kohta. Nimelt on igal liikmesriigil võimalus kehtestada ettevõtete tegevusalade kaudu loetelu subjektidest, kes ei oleks otsetoetuse mõistes toetusõiguslikud.
Roomet Sõrmuse sõnul võiks põllumajandusega tegeleva isiku ja aktiivse tootja mõiste määratlemiseks analüüsida võimalust, et otsetoetuste taotlejale on kehtestatud sarnane nõue, nagu on kehtestatud investeeringutoetusele. See tähendab, et toetuse taotlejal peab olema ette näidata omatoodetud põllumajandussaaduste või omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügitulu, mis moodustab vähemalt 50% taotleja kogu müügitulust.
Kuna otsetoetusi makstakse ka füüsilistele isikutele, siis peaks sarnane nõue kehtima ka neile (nt vähemalt 50% taotleja sissetulekust peab tulema omatoodetud põllumajandustoodete müügist ja põllumajandustoetustest).
Teise variandina võiks Sõrmuse sõnul füüsiliste isikute puhul kaaluda, kas see eraisik, kes ettevõtlusega ei tegele, mahub üldse aktiivse tootja määratluse alla. See tähendab, et otsetoetusi saavad edaspidi vaid põllumajandusega tegelevad FIE-d või ettevõtted, kui nende müügitulust üle poole tuleb põllumajandusest. Aktiivse tootja määratlemisel võiks analüüsida ka võimalust, et kehtestatakse minimaalse müügitulu nõue hektari kohta (nt 200 eurot/ha põllumajandussaaduste müügist), pakkus Roomet Sõrmus.
Ain Lember, Saarte Hääl (15.06.2013)
