Põllumehed saavad vähem raha

Kui aasta-paari pärast taas PRIA toetuse saajate edetabelit teha, siis piimakarjakasvatajate ja teraviljatootjate järjestus on suures osas ilmselt sama, ent toetusesummad on tõenäoliselt väiksemad.

ELi praeguse seadusandluse kohaselt ei maksta uutes liikmeriikides järgmisel aastal enam riigi poolset täiendavat otsetoetust, mis moodustab praegu umbes viiendiku põllumeestele maks­tavast toetuste kogusummast. Tõsi, otsetoetus­te kadumine pole veel sugugi kindel, ent näiteks Eesti riigi tuleva aasta esialgsest eelarveprojektist on rahandusministeerium otsetoetusteks määra­tud summa välja võtnud.

Teine suurem muudatus toetustesüsteemis puudutab suuri põllumajandustootjaid. Nimelt rakendub sellest aastast ühtse pindalatoetuse mak­setele Eestis 4protsendiline kärbe toetusesumma osas, mis ületab 300 000 eurot. Eestis on praegu üksjagu suuri tootjaid, kes saavad aastas otsetoe­tusi enam kui 300 000 eurot ja seega ületavad et­tekirjutatud künnist.

Loogikavaba künnis. "Ületame selle künnise ja ehkki pindalapõhised toetused veidi suurenevad, üldkokkuvõttes meie toetuste maht tänavu ikkagi väheneb," ütleb OÜ Estonia juhatuse esimees ja üks osanikest Ain Aasa ning lisab, et tema künnise keh­testamises loogikat ei näe. "Toetuste ülemmäära võiks näiteks siduda palgafondiga ehk et nii palju, kui palka maksad, nii palju ka toetusi saada võid."

Estonia sai eelmisel aastal PRIA-lt üle 1,3 mil­joni euro toetust ja koos tütarfirmadega OÜ Ka­bala Agro ja OÜ Sõrandu Farm küündis kogutoetus ligi 2,1 miljoni euroni. Estonia grupp oli mul­lu konkurentsitult suurim toetuse saaja põlluma­jandustootjate seas. Toetuse saajate edetabelis jäi Estonia grupp alla vaid kalapüügifirmasid koon­davale TÜHile Eesti Kalapüügiühistu, millele PRIA maksis 3,4 miljonit eurot.

"Eks meid, põllumehi, sõimatakse toetuste saamise pärast, ikka arvatakse, et põllumees pal­ju saab ja muidu saab," nendib Aasa. "Et aga põl­lumajandusega üldse tegeldaks ja et põllumees­te konkurentsivõime vähegi püsiks, peavad toe­tused olema."

Tuge vajab väike ja suur. Aasa sõnul vajab toetust nii väike- kui ka suurtootja. "Suurtootja saab küll rohkem toetust, aga tema kulud ja riskid on ka to­hutult suuremad," seletab ta. "Näiteks on meil 200 hektarit maha niidetud, vihma sajab ja hein võib raisku minna. Aga mõnel teisel tootjal ongi 200 hektarit maad kokku. Suurel tootjal on oma mu­red ja riskid. Suur olla ei ole mingi lõbu."

Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvi­ku sõnul minnakse Euroopas suurtootjate toetus­te kallale selleks, et vähendada ebavõrdust. "Audii­torid on välja toonud 20 :80 efekti ehk et 80 prot­senti väiketootjatest saab 20 protsenti toetustest," selgitab Talvik. "Seoses sellega on välja töötatud reeglid, mille puhul hakatakse suuremaid toetu­si nii-öelda tagasi lõikama. Kärbitud raha jääb riiki ja kasutatakse vastavalt maaelu arengukavale."

Kuidas kärped hakkavad rakenduma ELi uuel eelarveperioodil ehk aastatel 2014-2020, praegu alles arutatakse. Küll on määruse eelnõus sees säte, et kunstlikult tekitatud tingimustel, näiteks suur­ettevõtte jagunemisel, ei tohi põllumajandustoot­jale teenimatut soodustust anda. Eestis hakkab se­da kontrollima PRIA.

Talviku sõnul on praegu selgusetu ka see, kas riiklikud otsetoetused tulevast aastast kaovad, na­gu on fikseeritud Eesti liitumislepingus, või suude­takse leida n-ö pehmem maandumine. Uued liik­mesriigid on teinud ettepaneku pikendada otse­toetuste väljamaksmise aega. Euroopa Komisjon on aktsepteerinud, et otsetoetuste väljamaksmist jätkatakse 2013. aastal samade põhimõtete alu­sel, kuid makstav toetus nimetatakse ümber üle-minekutoetuseks.

"Ilmselt saabub lõplik otsus juunis-juulis ehk enne Euroopa Komisjoni suvepuhkust," usub Tal­vik. "Võetakse vastu seadusemuudatus, mis sätes­tab teatud reeglid ning lubab maksta täiendavaid otsetoetuseid 2013. aastal." Talvik lisab, et põllu­majandusministeerium on järgmise aasta eelar­veprojekti otsetoetuste summa sisse arvestanud.

Järgmise aasta summad lahtised. Eesti Põllu­meeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra meenu­tab, et kui põllumeeste esindajad kohtusid mõned kuud tagasi peaminister Andrus Ansipiga ja küsi­sid temalt, kas riik on valmis jätkama riigipoolsete täiendavate otsetoetuste maksmisega, ei tahtnud peaminister sel teemal midagi öelda. "Loomulikult ei taha Ansip riigieelarvest lisatoetusi maksta," re­sümeerib Sõrra. "Juhul, kui otsetoetuste maksmise võimalus jääb, aga Eesti riik seda ei maksa, siis on meie põllumehed ju veel ebavõrdsemas olukorras."

Rahandusministeeriumi teatel pole valitsuse kinnitatud järgmise aasta eelarve piirsummades põllumajanduse täiendavate otsetoetustega enam arvestatud, sest Eestiga kokku lepitud põllumajandustoetuste üleminekuaeg lõppes.

Põllumehed võitlevad

Põllumeestel läheb üha raske­maks ja seepärast seda kam­paaniat teeme, põhjendab Ees­ti Põllumeeste Keskliidu ase­president Jaan Sõrra toetus­allkirjade kogumist Baltimaa­de põllumeeste vabaühenduste ühisdeklaratsioonile.

ELis on otsustamisel eelarve aastateks 2014-2020, kus oluli­se osa moodustavad põllumajandustoetused. Euroopa Liidu keskmine otsetoetuste tase on 269 eurot hektari kohta. Eestis on see tase 117, Lätis 97 ja Leedus 144 eurot, samas kui Hollandis makstakse hektari eest toetust 457, Belgias 435, Itaalias 404 ja Kreekas 384 eurot. Euroopa Ko­misjoni ettepaneku järgi suure­nevad otsetoetused 2020. aas­taks Eestis 159, Lätis 145 ja Lee­dus 177 euroni.

Juustutootja TÜH Piimandusühistu E-Piim juhi ja piimatootjate OÜ Järva Piim ning ASi Võhmuta PM ühe omaniku Jaa­nus Murakase sõnul on tegu eba­aususega. "Kui Kreeka on hädas, siis peavad kõik toetama, aga põllumeestele antakse erineva kapatäiega," võrdleb Murakas. "Ilmselt on Euroopa Komisjon siiski valmis vähendama täht­aegu, mille jooksul meie hektaritoetus viiakse võrdsemale tasemele." Murakas rõhutab, et põllumajandust toetatakse ai­nult ühel eesmärgil – et toit oleks poes odav.

Surju vallavanem, piimafarmi OÜ Surju PM üks osanikest Jaanus Männik ütleb, et Eesti põllumajanduse eelis avalduks kohe, kui meil oleksid toetused ühel tasemel muu Euroopaga. "Meid rahuldaks ju täiesti ka see, kui kõigil Euroopas oleksid toe­tused praegusest hoopis 3-4 kor­da väiksemad," lausub ta.

Küsija suu peale ei lööda

Toetuste vormistamine ei ole suur töö, aga see, et firma vastaks normatiividele, nõuab suurt jõupingutus, leiab PRIA-lt enim erinevaid toe­tusi saanud OÜ Palli Farm omanik ja juht Margo Vichterpal.

Läänemaal 2005. aastal asutatud ja lihaveis­te kasvatamisega tegelev Palli Farm sai eelmisel aastal PRIA-lt 12 erinevat toetust kogusummas 184 198 eurot, lisaks kiideti heaks ettevõtte kaks erinevat investeeringutoetuse taotlust. Ilmselt on Palli Farm ettevõte, mis sai mullu kõige enam eri­nevaid toetusi.

"Kas neid toetusi ikka nii palju oli," avaldab Vihterpal talle helistanud ajakirjanikule esiotsa kahtlust, ent kui kuuleb, et loetellu on kaasatud ka väiksed toetused, jääb väidetut uskuma.

Järgneb intervjuu Palli Farmi omaniku Margo Vichterpaliga.

Toetuste loetelu viitab, et teile on meelepärane mahetootmine.

Viljeleme looduselähedast eluviisi ja säästlikku tootmist. Tegeleme lihaveise kasva­tusega. Minule on põllumajandustootmine ja kar­jakasvatus hobi ja ühtlasi ka töö. Ja see võtab kõik minu aja, nii töö- kui ka vaba aja.

Kas toetuste vormistamine on suur ja keeruli­ne töö?

Ma ei pea seda suureks tööks. Suureks ta­kistuseks pean ma aga nõuetele vastamist. Ettevõ­te peab väga paljudele normatiividele ja kriteeriu­mitele vastama. Ma arvan, et just see on paljudele ettevõtjatele komistuskiviks, mitte see, et nad ei saaks taotlemisega hakkama. Kui sul on vettpidav äriidee ja sa liigud selle tulemuse poole, siis ei ole taotluseid raske koostada. Ettevõte peab olema jätkusuutlik ja reaalselt toimiv. PRIA on mind aktsep­teerinud ja seega on nad minu tulemustega rahul ehk ma saan piisavalt hästi hakkama.

Miks te loomalauda ehitamiseks nii vähe investeerimistoetust küsisite? Teie toetus 83 000 eu­rot on ju kuus korda maksimumsummast väik­sem.

Kavandan odavamat ehitist ja seepärast roh­kem ei küsinudki. Teen ühe kerge loomakasvatus-hoone. Meie loomad on harjunud õues ja metsas elama ja niimoodi me neid kasvatamegi.

Kuhu te veiseliha müüte?

Ise me valmistoodan­gut ei tee, meie veiseliha läheb Eesti lihakombi­naatidesse. Lihaveiseid on lihtsam kasvatada kui piimakarja.

Mis toetustesüsteemi juures kõige enam häi­rib?

Toetused meelitavad kinnisvarafirmasid li­gi. Kinnisvarafirmad tegelikult põllumeeste rin­gi ei mahu, aga ometi üritavad ennast PRIA-le ser­veerida kui põllumajandustootjad. Nad üritavad taotleda niinimetatud niitmistoetust, aga tege­likult ei tooda nad ju midagi. Sellised kinnisva­rafirmad hoopis pidurdavad põllumajandustoot­mist. Nad hoiavad maad enda käes ja kui nad on ka nõus maad tootmiseks välja rentima, siis nii kõr­ge hinnaga, et õigel põllumajandustootjal ei tasu seda maad rentida.

Kommentaar

Klient kasutab võimalused ära

ANDRUS RAHNU, PRIA otsetoetuste osakonna juhataja:

Palli Farmile makstud toetu­sed ei ole omavahel kuida­gi üksteist välistavad ja an­navad pigem märku sellest, et klient kasutab ära erine­vad võimalused enda tootmi­se töös hoidmiseks ja arenda­miseks.

PRIA seisukohast ei ole ühe kliendi poolt mitmete toetus­te taotlemine kuidagi tauni­tav. PRIA ülesanne on tagada, et toetused, mida vahendame, lä­heksid kasutusse sihipäraselt ja sellistele klientidele, kes vasta­vad toetusesaajatele esitatavate­le nõuetele

Toetused

PRIA on enim maksnud pindalatoetusi

Välja makstud ühikupõhised toetused 2011. aastal, eurodes

ühtne pindalatoetus 44129 785

keskkonnasõbraliku majandamine 15 023 301

mahepõllumajandusliku tootmise 4 849 614

ebasoodsamate piirkondade 3 785 012

poolloodusliku koosluse hooldamise 1 724 123

kohalikku sorti taimede kasvatamise 15 753

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav 266 759

loomakasvatuse täiendav otsetoetus:

ammlehma kasvatamise täiendav toetus 831 545

piima täiendav otsetoetus 10 245 268

ute täiendav otsetoetus 50 605

ute kasvatamise täiendav toetus 186 413

veise täiendav otsetoetus 3 802 045

loomade karjatamise toetus 3 079 939

ohustatud tõugu looma pidamise toetus:

eesti hobuse eest 43 606

maatõugu veise eest 28 015

raskeveo hobuse eest 10 139

tori hobuse eest 18 453

Allikas: PRIA

Lautu enam ei toetata

Kuna investeeringutoetusteks eraldatud sum­mad on otsakorral, korraldatakse tänavu vara­semast vähem taotlusvoore ja näiteks looma-lauda ehitamiseks tänavu üldse taotlusi vas­tu ei võetagi.

"Võib öelda, et 2012. aasta on viimane aasta, mil Eesti maaelu arengukava 2007-2013 investeeringutoetusi antakse enam-vähem samas mahus kui senistel aastatel," ütleb põllumajandusminis­teeriumi maaelu arengu osakonna nõunik Ove Põ­der. Samas lisab ta, et kahe suure investeeringu-toetuse, loomakasvatusehitise investeeringutoetuse ning külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse taotlusvoore pole tänavu plaa­nis, sest meetmete eelarved ammendusid mullus­te taotlusvoorudega.

Põdra andmeil korraldatakse tänavu suurema­test investeeringumeetmetest vaid üksikud taotlusvoorud ning 2013. aastal on kavas taotlusvoorud väiksemateks investeerimismeetmeteks, na­gu koolitus- ja teavitustegevuste toetus, nõuan­detoetused jt.

Mullu PRIA heaks kiidetud pikaajaliste investeeringutoetuste edetabelit juhib Eesti Lairiba Arenduse AS, millele eraldati 6,4 miljonit eurot lairiba internetivõrgu katvuse tõstmiseks. Investeeringuajaks on kaks aastat ja toetus on ette näh­tud kokku 17 objektile üheksas maakonnas. Suu­ruselt järgmise toetuse, 4 miljonit eurot, sai kesk­konnaamet Euroopa angerja taasasustamise täien­davaks finantseerimiseks.

Põllumeeste seas populaarse meetme, loomakasvatusehitise investeeringutoetusi kiitis PRIA mullu heaks üle 10 miljoni euro eest (seisuga veeb­ruar 2012). Rohkem soovitakse ehitada veiselautu kui sigalaid.

Abirahata uut ei teeks. Maksimumtoetuse ehk 500 000 eurot saanud Tapa kandis asuva OÜ Tun­galtera omanik ja juht Evelin Sepp ütleb, et pole veel sealauda rekonstrueerimisega alustanud. "En­dal nii palju raha ei ole ja pangast pole veel laenu käinud küsimas," tunnistab Sepp omafinantsee­ringu puudumist. "Eesmärk on siiski talveks või tu­levaks kevadeks üks sektsioon valmis teha. Vanas laudas olnud sead on maha müüdud, et nad uue ehitamisel ette ei jääks. Kui toetust poleks heaks kiidetud, siis ilmselt poleks uue lauda peale haka­nud mõtlema."

PRIA heaks kiidetud sigala ehitusprojektidest hakkavad silma kolme ühemehefirma taotlused rajada sigalad Jõgevamaale. Tegu on firmadega OÜ Sarmeks Grupp, OÜ Undverk Põllumajanduslik ja OÜ Ratosfen Põllumajanduslik, mille omani­keks on samaealised head tuttavad ja kes on seo­tud põllumeestele inkassoteenust pakkuva OÜ­ga Nauvitsman. Undverk Põllumajanduslik ja Ratsofen Põllumajanduslik omanikud Tanel Kurvits ja Ronald Blumenau on lõpetanud Tartu ülikoo­li juurateaduskonna ning Sarmeks Grupi omanik Marko Kutman õppis mõnda aega samal kursusel.

PRIA maaelu investeeringutoetuste büroo juha­taja kt Lauri Kolbergi kinnitusel ei saa antud kol­me taotluse puhul öelda, et need oleksid kuidagi ebatavalise sarnasuse osas eristunud teistest PRIA-le esitatud taotlustest. "PRIA ei hinda toetuse taot­lejaid firmade suuruse järgi ega ole pädev võrdle­ma, kuidas erinevad kliendid on hariduse vms kau­du seotud," räägib Kolberg.

Kui Tanel Kurvits on enda ja sõprade plaanidest rääkides kidakeelne ja ütleb, et ta isegi ei tea täp­selt, kuhu kinnistule teised kaks oma sigalat plaa­nivad, siis Ronald Blumenau on jutukam.

"Küsisime toetust nuumsigade kasvatamiseks, sest näeme seakasvatuses potentsiaali," seletab Blumenau. "Eestis sööme ära rohkem sigu, kui ko­hapeal kasvatatakse. Suured lihatööstused, nagu näiteks Maag, ei osta koduturult ühtki kilo seali­ha, sest hind ei ole konkurentsivõimeline. Aga kon­kurentsivõimeline hind tuleb ainult mahu pealt."

Abi paneb mõtlema. Blumenau, kes on ühtlasi suure sea- ja teraviljakasvataja OÜ Kaavere Agro finantsjuht ja väikeosanik, kinnitab, et nende kol­miku kaugem äriplaan ei näe ette ühinemist Kaavere Agroga. "Kaavere Agros on investeeringud täistsükliliseks tootmiseks tehtud ja seal rohkem põrsaid kasvatada ja nuumsigu nuumata ei suude­ta," põhjendab Blumenau. Täistsükliline tootmine on ka tema eesmärk.

Blumenau sõnul on PRIA toetusest abi juba see­tõttu, et see annab võimaluse hakata konkreetse äritegevuse peale mõtlema. "Samas on toetus ka omamoodi lõks," arutleb ta. "Kui toetusesummaga suudaks kõik valmis teha, oleks superhea. Aga te­gelikult tähendab see ikkagi 15aastast laenu ja see on ainult ehituseks. Hiljem tuleb sisse osta põrsad ja sööt, et sead tapakaalu nuumata. Ja loomulikult on haiguste ja suremuse risk."

Blumenau lisab, et isegi kui nende sigalate pro­jektid mingil põhjusel ei jõua kunagi või täielikult töösse, ei ole EL ega PRIA midagi kaotanud, sest toetuserahad jäävad siis ju välja maksmata.

Korberg täpsustab, et eraldatud, aga kasutust mitteleidnud raha suunatakse järgmistesse taotlusvoorudesse või teistesse maaelu toetusmeetmetesse.

Tootja: toetusraha abiks kogu sektorile

Ida-Virumaal Avinurmes maheteraviljatalu pidav Mai Too­ming usub, et rakendusuuringuks eraldatud PRIA toetusest tõuseb tulu kogu maheteravilja sektori jaoks.

Toomingale kuuluv OÜ Kure­soo on koostööpartnerina kaa­sanud Jõgeva sordiaretuse instituudi ja projekt kestab kolm aas­tat. Rakendusuuring peaks and­ma vastuse küsimustele, kuidas toota maheettevõttes, mille suu­rus on 500ja enam hektarit, kui­das kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades tagada mullaviljakuse säilimine ja saada stabiilne ning kõrge kvaliteediga saak.

Toominga sõnul baseerub maheviljelus mulla loomulikul viljakusel ja mulla looduslikul reguleerimisel. "Maheteravilja kasvatamine ei ole see, et võta­me aluseks tavatootmise, jätame sünteetilised väetised ning tai­mekaitsevahendid ära ja oleme­gi mahedad," seletab Tooming. "Küsimus on selles, et milline on täiuslik terviktehnoloogia maheviljeluses, et tagada täisväär­tuslik toit."

Tooming rõhutab, et kõik kat­setulemused on avalikud. "Toe­tuse üks nõue ongi see, et sa ei tooda mingit informatsiooni en­dale kappi luku taha, vaid et kõik kogutud know-how on huviliste­le kättesaadav," räägib ta. "Minu teada on meie projekti puhul tegu esimese tootjate ja teadusasu­tuste koostöös algatatud mahe-põllumajandusse panustatud investeeringuga."

PRIA kiitis eelmisel aastal heaks OÜ Kuresoo taotluse ning eraldas projektile kokku 0,3 mil­jonit eurot. "Kuresoo osa projek­tis on 0,2 miljonit eurot ja üle­jäänu katab kaastaotleja," täp­sustab Tooming. Lisaks teadus­uuringu toetusele määras PRIA mullu Kuresoole ka 155 517 eurot loomakasvatusehitise investeeringutoetust.

Mai Tooming on ühtlasi maheteravilja kasvatajaid koonda­va TÜ Wiru Vili eestvedaja. Ühis­tul on praegu veerandsada mahetootjatest koostööpartnerit ning seni on eksporditud kolm laevatäit mahekaera ja laevatäis maherukist, lisaks on piiri taha müüdud autokoormatega maherüpsi.

"Meie talu sai 2009. aastal 500 tonni mahekaeraja meil ei olnud nii suurt kogust kusagile müüa," meenutab Tooming, kuidas sai ühistu loomise idee alguse. "Kin­del soov oli vältida vahendaja­te teenust, sest vaid otse müües saab põllumajandustootja mak­simaalse kasu. Maheteravilja saa­gid on tavateraviljast väiksemad, kuid mahetoodangu eest maks­takse kõrgemat hinda. Ühistu on seni oma toodangu müünud peamiselt Skandinaaviasse."

Taust

Investeeringuteks tänavu abi 5 voorust

investeeringud mikropõllumajandusettevõte­te arendamiseks – 19,9 mln eurot.

investeeringud bioenergia tootmisesse – 2,7 mln eurot.

metsa majandusliku väärtu­se parandamine – 1,5 mln eurot.

majandustegevuse mitme­kesistamine maapiirkonnas (väikeprojektid) – 14,4 mln eurot.

noorte põllumajandustoot­jate tegevuse alustamine – 4 mln eurot.

Põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaa­duste töötlemine – 6 mln eurot (taotlusvoor kuulutati väl­ja maikuus).

Toetus uuringuteks

teadusuuringuteks saab toetust põllundus- ja toidu-ning metsamajandussektoris uute toodete, töötlemisvii­side ja tehnoloogiate arenda­mise alaseks koostööks.

Allikas: Põllumajandusministeerium, PRIA

Kommentaar

Praegused toetused mahuvad plaanidesse

OVE PÕDER, põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna nõunik:

See, milliseid konkreetseid investeeringutoetusi hakatak­se Eestis perioodil 2014-2020 maksma, ei ole praegu veel selge. See lepitakse kokku Eesti maaelu arengukava 2014-2020 koostamise ja läbirääkimiste raames lähikuude jooksul. Küll aga on teada, milliseid investeeringutoetusi oleks teoreetili­selt võimalik Eestis eeloleval pe­rioodil maksta.

ELi määruse tasemel on too­dud meetmete loetelu ja üldi­sed tingimused, meetmete hul­gast valib liikmesriik välja en­dale sobivad ning kujundab määruses toodud tingimus­te piires enda vajadusele vasta­vaks. Määruses toodud meet­mete nimekirja vaadates võib veenduda, et kõik praegusel pe­rioodil Eestis makstud investeeringutoetused mahuvad uue ELi maaelu arengu määruse eelnõus toodud meetmete hul­ka. Valikud tehakse arutelude käigus ning arvestada tuleb ka seniste meetmete rakendami­se kogemust ning hetke- ja lähi­aastate vajadusi.

Taust

Kuidas edetabel valmis?

Äripäev koostas edetabeli PRIA poolt eelmisel aastal taotleja­tele välja makstud toetussum­made alusel. PRIA enda kodule­hel on võimalik otsingumooto­rit kasutades vaadata, kui palju konkreetsele ettevõttele on toe­tusi makstud finantsaastal, mis euroreeglite kohaselt kestab 16.10.200n-15.10.200n. Seega on finantsaasta ja kalendriaasta andmed erinevad.

Toetusesaajaid on grupeeri­tud ettevõtete grupi või isiku(te) kaudu, kes on antud ettevõte­tega seotud osaluse kaudu või kuulub firma juhatusse või nõu­kokku. Samade ettevõtjate­ga seotud erinevatele firmade­le makstud toetused on liidetud kokku.

Eelmise aasta suuremate toe­tusesaajate edetabelis (lk 5-7) on tärniga tähistatud toetuse-summa, mis sisaldab ka saa­dud pikaajalist investeeringu-toetust vähemalt 200 000 euro ulatuses.

Seoses Euroopa Inimõigus­te Kohtu otsuse jõustumise­ga 9.11.2010 ei avalikusta PRIA enam FIEdele määratud toetuse andmeid. Seetõttu ei leia toetu­sesaajate edetabelist FIE ees- ja perekonnanime.

Teine edetabel (lk 8-9) koondab ettevõtteid, mille investeeringutoetuste taotlused on PRIA 2011. aastal heaks kiit­nud (tabelis on osa meetmete kohta andmed seisuga veebruar 2012). Tegu on mitmeaastaste toetustega, mille puhul maksab PRIA toetuseraha vastavalt kuludokumentide esitamisele.

Mõlemas edetabelis on fir­made osalused isikustatud. Vä­lisomanduses olevate ettevõtet kohta on märgitud, mis riigi fir­ma või eraisiku(te)ga on tegu.

Firmade puhul, kus on väga palju osanikke, on nimeliselt väl­ja toodud vaid suuremad.

Täispikkuses edetabeli aval­dab Äripäev järgmisel nädalal oma veebiküljel aadressil www.aripaev.ee.

 

Edetabel

Taotlejatele välja makstud PRIA toetused 2011. aastal

toetuse summa eurodes, suuremad omanikud

1. EESTI KALAPÜÜGIÜHISTU 3 416 924*

2. OÜ ESTONIA GRUPP 2 084 928

OÜ Estonia, OÜ Kabala Agro, OÜ Sõrandu Farm. Tegelevad piimtootmise ja teravilja kasvatamisega, suuremad omanikud Andrus Lund, Ain Aasa, Jaanus Marrandi, Kalle Liblik, Peeter Kibe, Vello Umbleja.

3. OÜ-GA VAKLAK seotud firmad 1 862 294

Piimatootmise ja teravilja kasvatamisega tegelevad Adavere Agro, OÜ Rebruk Farm, AS Risti Agro, OÜ Aaspere Agro, OÜ EVALO Agro, OÜ Haljala Agro. Omanikeks Austria investoritega seotud ettevõtted.

4. UUNO LAUSINGU JA ROMET PUHKIGA seotud firmad 1 792 493*

Jahu ja tangainete tootmisega tegelev AS Tartu Mill, piimatootmisega tegelev AS Vao Agro, seakasvatusega tegelevad OÜ Aiu Põllumajandus ja OÜ Kaubi Farmid.

5. RAUL JEETSIGA seotud firmad 1 743 608*

Piimatootmisega tegelevad OÜ Põlva Agro, OÜ Hummuli Agro, Väimela Põllumajanduse OÜ. Ettevõtete omanikud Raul Jeets, Martin Maask, Tauri Sokk, Agu Allikas.

6. TRIGONI GRUPIGA seotud firmad 1 693 617

Piimatootmise ja teravilja kasvatamisega tegelevad AS Väätsa Agro, OÜ Kaiu LT, Kärla Põllumajandusühistu TÜH, OÜ Saare Farmer ja noorkarja kasvatamisega tegelev OÜ Eikla Agro. Omanikeks Skandinaavia investorid.

7. AHTI KALDEGA seotud firmad 1 671 024*

Lihaveise ja teravilja kasvatamisega tegelev OÜ Sadala Agro, piimatootmisega tegelevad OÜ Melmilk ja OÜ Sadala Piim. Omanikud on Ahti Kalde, Aren Põder, Heino-Mart ja Milvi Kalde.

8. URMAS INGVERIGA seotud firmad 1 452 242

Piimatootmise ja teravilja kasvatamisega tegelev AS Perevara, piimatootmisega tegelev OÜ Selja, OÜ Põllurada, Rääbise Põllumajanduse OÜ, OÜ Kuremaa Mõis. Ettevõtete omanikud on Urmas Ingver, Alo Teder, Arvi Tupits, Andrus Paloots, Ain Aru.

9. AIN SOORMI JA VAHUR LAULUGA seotud firmad 1 400 495*

Piimatootmise ja teravilja kasvatusega tegelev OÜ Paadremaa Agro, teravilja kasvatamisega tegelev Saimre Viljakasvatuse OÜ, seakasvatuse ja teravilja kasvatamisega tegelev OÜ Lõpe Agro, piimatootmisega tegelevad OÜ Pärnijõe VK ja OÜ Saimre. Ettevõtete omanikud Ain Soorm, Toivo Teng, Vahur Laul, Margo Kuusk.

10. ÜHINENUD FARMIDE GRUPPI kuuluvad firmad 1 383 641

Piimatootmise ja teravilja kasvatamisega tegelevad OÜ Karuvälja, piimatootmisega tegelev OÜ Abja Farmid ja OÜ Tõhela Farmid, piimatootmise ja lihaveiste kasvatamisega tegelev OÜ Muhu Farmid, lihaveiste kasvatamisega tegelev OÜ Rõude Farmid, rohusööda kasvatamisega tegelev TÜH Varstu Piimaühistu. Omanikeks Austria investorid.

11. KLAMMERITE PERELE kuuluvad firmad 1 276 810*

Piimatootmisega tegelev OÜ Voore Mõis, teravilja kasvatamisega tegelev OÜ Voore Farm ja rohusööda ning lihaveiste kasvatamisega tegelev OÜ Küti Mõis. Omanik Indrek Klammer. Küti Mõisa omanik on Liis Klammer.

12. TALLINNA ÄRIPANGAGA seotud firmad 1 252 037*

Piimatootmisega tegelevad AS Peetri Põld ja Piim ning OÜ Tammsaare. Ettevõtete omanikud Marina Filatova, Sergei Elošvili, Aleksei Savinov,Tatjana ja Aleksandr Levitski.

13. KALMER METSAORU JA TARMO MÄTASEGA seotud firmad 1 238 838*

Piimatootjad OÜ Weiss ja OÜ Uulu Mõis, teravilja kasvatamisega tegelev OÜ Olisee. Ettevõtete omanikud Kalmer Metsaoru, Mati Tähe, Tarmo Mätas, Raimo Piirikuus, Kadri Tähe.

14. OÜ HALINGA 1 235 009*

Tegeleb piimatootmisega, omanikud Raul ja Ants Peetson.

15. RAIKKÜLA GRUPIGA seotud firmad 1 229 166*

Seakasvatusega tegelev OÜ Raikküla Seakasvatus (omanik Anne Vaik 100%), piimatootjad OÜ Raikküla Farmer, OÜ Valgu Farmer, OÜ Järvakandi Farmer, OÜ Allika Farmer; sööda ja heina kasvataja OÜ Raikküla Masinakeskus. Nende ettevõtete põhiomanik Tõnu Rahula.

16. JAANUS MURAKASEGA seotud firmad 1 174 631*

Juustu ja kohupiima tootmisega tegelev TÜH Piimandusühistu E-Piim, piimatootmisega tegelevad OÜ Järva PM ja AS Võhmuta PM. Ettevõtete suuremad omanikud Jaanus Murakas, Jaanus Hanko ja Hollandi eraisikud.

17. EESTI TÕULOOMAKASVATAJATE ÜHISTU 1 103 707*

18. TÜH EESTI KUTSELISTE KALURITE ÜHISTU 1 052 449*

19. RAIMOND RAUBAGA seotud firmad 989 152

Piimatootmisega tegelevad OÜ Koigi, OÜ Müüriku Farmer, Kadila Põllumajanduse OÜ ja OÜ Venevere Farm. Ettevõtete omanikud Raimond Rauba, Mart Mäemets, Valdis Rikken, Kristina Rauba, Jaak Lohvart, Endel Mäesepp.

20. OÜ AGROVARUSTUS 985 172*

Tegeleb loomasööda kasvatamisega, omanikud Villu Värv (67%), Assar Tops (33%).

21. PAE ÜHISTALUGA seotud firmad 952 288

Piimatootmisega tegelevad Piilia Põllumajanduse OÜ, OÜ Pae Farmer ja TÜ Pae Ühistalu ning teravilja kasvatamisega tegelev Mahtra Teraviljakasvatuse OÜ. Omanikud Ülo Flaur, Elmo Allika, Märt Meinberg.

22. AS TAC-ETTEVÕTTED 904 381*

Tegeleb piimatootmisega, omanik Olev Aavik.

23. OÜ VÄNDRA 903 810

Tegeleb piimatootmisega, suuremad omanikud Ilmar Teevet (30%), Jaan Toobal (23%).

24. OÜ MUUGA PM 879 112*

Piimatootmise, teravilja ja seakasvatusega tegelev ettevõte, mille suuremad omanikud on- Rein Pärs (11%), Liina Pärs, Marin Pärs (ą 5%).

25. MAAG GRUPIGA seotud firmad 869 749

Piimatootmise, lihaveiste ja teravilja kasvatamisega tegelev OÜ Kirbla, piimatootmisega tegelev OÜ Nigula Piim ja põllumaade hooldusega tegelev TÜH Nigula Põllumajandusühistu. Ettevõtete omanikud Toomas Laus, Arvi Muul, Roland Lepp, Aivar Saarma, Toomas Juhani.

26. TOOMAS KÕUHKNAGA seotud firmad 860 796*

Kala ja krevettide töötlemisega tegelevad OÜ SubLand, AS Läätsa Kalatööstus ja AS Kajax Fishexport. Lisaks Toomas Kõuhknale on ettevõtete omanikud ka üks advokaadibüroo, Tiit Kõuhkna, Mark Mägi, Oleg Grauberg, Oleg Omeltšenko.

27. AS ARAVETE AGRO 825 599

Tegeleb piimtootmisega ja teravilja kasvatamisega. Omanikeks firmade asutamisega tegelev Saima Vahimets (67%), Jaan Soomets (6%), Leonid Linkov (4%).

28. AS TARTU AGRO 820 230

Tegeleb piimatootmise, teravilja ja seakasvatusega. Omanikud Mart Avarmaa (50%), Aavo Mölder, Eino Härm (ą 10%).

29. OÜ KÄRNERI-JÕE 780 365*

Piimatootja, omanik Ago Kirsipuu.

30. VELLO KUNMANIGA seotud firmad 706 277

Piimatootmisega tegelev OÜ Mangeni PM ja teravilja kasvatamisega tegelev OÜ Kõo Agro.

31. TÜH SÜRGAVERE PÕLLUMAJANDUSÜHISTU 701 821*

Tegeleb piimatootmisega, omanik Tiit Soopa.

32. TOOM KUUSMIKUGA seotud firmad 696 732

Piimatootjad OÜ Kaarli Farm ja OÜ Õitseng.

33. OÜ KURE MÕIS 695 105*

Piimatootja, omanikeks Soome eraisikud.

34. HANNO MARRANDIGA seotud firmad 687 584

Piimatootmisega tegelev OÜ Revino ja teravilja kasvatamisega tegelev OÜ Kasti Teravili. Ettevõtete omanikud Hanno ja Ruttar Marrandi ning Soome eraisikud.

35. MATI POLLIGA seotud firmad 683 125

Piimatootmisega tegelev AS Laatre Piim, piimatootmise ja teravilja kasvatamisega tegelev OÜ Kesa-Agro. Ettevõtete omanikud Mati Polli, Kaido Jõeleht, Peeter Mänd, Edda Vahtramäe.

36. OÜ PÕLTSAMAA MEIEREI JUUSTUTÖÖSTUS 640 000*

Omanikud Ago Teder (90%), Ago Enok (10%)

37. OÜ PANDIVERE L.T. 636 169*

Tegeleb lemmiklooma toidu valmistamisega. Omanikud Juho Järva, Raul Vahter, Margo Klaasmägi, Jaanus Lehtmets.

38. SAUE VALLAS TEGUTSEV FIE 634 714*

39. EESTI LAIRIBA ARENDUSE SA 633 308*

40. OÜ LAEKVERE PIIM 625 541*

Piimatootja, suuremad omanikud Tõnu Krooben, Tõnis Hiielaid.

41. AIVAR BERZINIGA seotud firmad 616 396

Teravilja kasvatamisega tegelev OÜ Viljatootja, piimatootmisega tegelev OÜ Arkna Karjatalu, metsavarumisega tegelev Metsamaahalduse AS, kinnisvaraga tegelev AS Vestman Varahaldus ja põllumaade rentimisega tegelev AS Põlluvara. Ettevõtete omanikud Aivar ja Merit Berzin, Taavi Raadik, Toomas Uripea.

42. KÕLJALA PÕLLUMAJANDUSLIK OÜ 603 910*

Suurim omanik Tõnu Post (49%).

43. PÕLVAMAAL TEGUTSEV FIE 595 199*

44. PIIRSALU PÕLLUMAJANDUSE OÜ 594 701*

Tegeleb piimatootmisega, suuremad omanikud Elvo Leppmaa (53%), Sven Köster (39%).

45. OÜ TORMA PÕLLUMAJANDUSOSAÜHING 580 942

Tegeleb piimatootmise ja teravilja kasvatamisega, suuremad omanikud Ahto Viil (39,5%), Aksel Simson (17%).

46. IVAR KIILIGA seotud firmad 574 686

Kala töötlemisega tegelevad OÜ Saare Fishexport ja OÜ Ösel Fish. Ettevõtete omanikud Ivar Kiil, Arne Salong, Tiit Sõber.

47. TÜH EESTI TRAALPÜÜGI ÜHISTU 555 458*

48. OÜ SIMUNA IVAX 544 794

Tegeleb teravilja kasvatamisega, omanik Hans Kruusamägi.

49. OÜ TROVADOR 539 126*

Tegeleb piimatöötlemisega, omanikud Margus Arvisto (55%), Priit Toomingas (30%), Sven Maanurm (15%).

50. OÜ ORGITA PÕLD 531 877

Tegeleb teravilja kasvatamise ja piimatootmisega, suurim omanik Sulev Mölder (16%).

51. OÜ PAISTEVÄLJA 510 813

Tegeleb piimatootmisega, suuremad omanikud Meelis Mändla (13%), Milvi Tammar (10%).

52. OÜ JK OTSA TALU 509 735*

Piimatootja, omanik Jaan Kiisk.

53. TÜH PALIVERE PÕLLUMAJANDUSÜHISTU 507 930*

Tegeleb piimatootmisega

54. TÜH MERERANNA PÕLLUMAJANDUSÜHISTU 506 436

Tegeleb piimatootmisega

55. TATOLI GRUPIGA seotud firmad 495 934

Teravilja kasvatamise ja piimatootmisega tegelevad OÜ Tammistu Agro, TÜH Hansujüri Põllumajandusühistu, OÜ Taimistu ja OÜ Juppi. Firmade omanikud Jaak Nõmmsalu, Mait Nõmmsalu, Tauno Tattar.

56. AARE MÖLDERI JA JÜRI VALDMAGA seotud firmad 493 506

Piimatootmisega tegelev OÜ Kuivajõe Farmer ja teravilja kasvatamisega tegelev OÜ Valdereks. Ettevõtetega seotud Urmas Põlluaas, Aare Mölder, Jüri Valdma, Vello Kivistik ja Siiri Kiiver.

57. DAN-EESTI GRUPPI kuuluvad firmad 479 971

Piimatootmisega tegelevad OÜ Härjanurme Mõis ja AS Merix Kinnisvara. Taani investoritele kuuluvad ettevõtted.

58. SAAREMAAL ORISSAARE VALLAS TEGUTSEV FIE 479 140*

59. PERI PÕLLUMAJANDUSLIK OÜ 478 705

Tegeleb linnukasvatuse ja lihaveiste kasvatamisega, suurim omanik perekond Peets (32%).

60. OÜ KAAVERE AGRO 475 054*

Tegeleb seakasvatusega ja teravilja kasvatusega, suuremad omanikud Meelis Marmor (49%), Aren Põder (21%)

61. OÜ KAISMA 465 470*

Tegeleb piimatootmisega, suurim omanik on Tarmo Lehiste (58%).

62. TÜH PUURMANI PÕLLUMAJANDUSÜHISTU 462 260

Piimatootmine ja teravilja kasvatamine

63. LAIUSE PÕLLUMAJANDUSE OÜ 460 730

Tegeleb piimatootmisega, suuremad omanikud Kristjan Rebane, Mare Rebane, Siim Maripuu (ą 11%), Tea Mey (14%).

64. OÜ MESIVISS 460 475*

Tegeleb piimatootmisega, omanik Kätlin Mesi.

65. OÜ NORDHAUS 458 654*

Tegeleb pagaritoodete valmistamisega, omanikud Tõnis Väli (60%), Rootsi eraisik (40%).

*TOETUSTE HULKA ON ARVESTATUD KA ETTEVÕTTELE ERALDATUD PIKAAJALISE INVESTEERIMISTOETUSE SEE OSA, MIS MAKSTI VÄLJA EELMISEL AASTAL

Edetabel

Investeerimistoetuse esirinnas toidutööstused

2011. aastal PRIA poolt määratud pikaajalised investeerimistoetused juriidilistele isikutele, eurodes

1. EESTI LAIRIBA ARENDUSE SA 6 366 415

2. KESKKONNAAMET 4 000 000

3. AS ARKE LIHATÖÖSTUS 1 682 672

Tegeleb liha ja lihatoodete tootmisega, omanikud Andres Trumm (60%), Mare Kurm (40%)

4. OÜ ESTONIAN SPIRIT 1 316 500

Piiritusetootja, omanikud Marko Lastik, Sven Ivanov, Urmas Nimmerfeldt, Toomas Mets (a 25%).

5. OÜ PANDIVERE L.T. 1 071 839

Lemmiklooma toidu tootja, omanikud Juho Jarva (33,50%), Raul Vahter, Margo Klaasmagi, Jaanus Lehtmets (a 22%).

6. TÜH EESTI KALAPÜÜGIÜHISTU 821 058

Kalapüük

7. OÜ LUHA AV 645 481

Tegeleb snäkkide valmistamisega, omanikud Vello Kunman (50%) ja Aigar Pindmaa (50%)

8. OÜ PÕLTSAMAA MEIEREI JUUSTUTÖÖSTUS 605 059

Juustutootja, omanikud Ago Teder (90%), Ago Enok (10%)

9. MTÜ EESTI KALALIIT 580 000

Kalatöötlemine

10. AS RÕNGU MAHL 572 000

Mahlatootmine, omanikud Peeter Munitson (50%) ja Venemaa kodanik Pavel Petukhov (50%)

11. TÜH EESTI KUTSELISTE KALURITE ÜHISTU 568 575

kalapuuk

12. OÜ WIRU MAHE 550 138

Maheteravilja kasvatamine, omanikud Alari Karro (50%), Lii Tooming (50%)

13. OÜ LINIKA 538 657

Teravilja kasvatamine, omanik Liana Anton

14. VILLERSITE PERELE kuuluvad firmad 523 770

Köögiviljakasvatamisega tegelevad OÜ Lahepõllu köögivili ja OÜ Nissi Põld, omanikud Vaino, Risto, Veiko ja Olari Villers.

15. OÜ AGROVARUSTUS 518 767

Loomasööda tootja, omanikud Villu Varv (67%), Assar Tops (33%).

16. OÜ SADALA MAHE 511 477

Tegeleb mahepõllundusega ja lihaveiste kasvatamisega, omanik Jaak Toks.

17. OÜ STURIO 511 193

Tegeleb kalakasvatusega, omanikud Indrek Hallas (75%), Valeri Tootsmann (25%).

18. VARBLA KALAKASVATUSE OÜ 510 006

Tegeleb kalakasvatusega, omanikud Arvin Peks (42%), Veli Kraavi (38%), Leedu kodanik Jevgenijs Mjasiščevs (16%), Kristo Teder (4%).

19. OÜ TUNGALTERA 506 894

Tegeleb seakasvatusega, omanik Evelin Sepp.

20. OÜ VIRU MÖLDER 500 000

Tegeleb seakasvatusega, omanik Marvi Laht.

OÜ OLISEE 500 000

Tegeleb teravilja kasvatamisega, omanikud Raimo Piirikuus, Kalmer Metsaoru, Kadri Tahe, Tarmo Matas (a 25%) .

OÜ VAIMASTVERE AGRO 500 000

Piimatootja, omanik Antonina Kiseleva.

23. OÜ VALDEREKS 499 862

Teravilja kasvataja, omanik Siiri Kiiver.

24. OÜ PÄRNJÕE VK 499 512

Piimatootja, omanikud Ain Soorm (28%), Toivo Teng (27%), Vahur Laul (26%)

25. OÜ KANGRU LP 499 082

Piimatootja, 20 enam-vähem võrdset osanikku

26. OÜ MÄNNITUKA FARM 498 681

Piimatootja, omanik Margot Saare.

26. OÜ SARMEKS GRUPP 498 616

Seakasvatus, heintaimede kasvatamine, omanik Marko Kutman.

28. RATOSFEN PÕLLUMAJANDUSLIK OÜ 497 805

Söödakultuuride ja heintaimede kasvatamine, omanik Ronald Blumenau.

29. OÜ BM TRADE 496 865

Kalakasvatus, omanikud Indrek Bremraud (50%) ja Ingvar Markus (50%)

30. OÜ AROWANA 484 873

Kalakasvatus, omanikud Ivar Kiin (50%), Raul Schiff (35%), Elen Johvik (15%).

ALLIKAD: PRIA, ÄRIREGISTER, ÄRIPÄEV. OSALUSED FIRMADES ON ISIKUSTATUD. OSA ANDMEID ON SEISUGA VEEBRUAR 2012.

Väinu Rozental, Äripäev (15.06.2012)