Paljud riigiga pikaajalised kasutusvalduse lepingud sõlminud põllumehed ei saa oma ettevõtlust järeltulevale põlvele täielikult üle anda, sest seadus ei luba FIEdel üle anda nende kasutusvalduses olevaid maid.
Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskus OÜ juhataja Olavy Sülla ütles, et probleem on eelkõige suuremate kasutusvalduse pindadega, mille turuhinnaga riigilt väljaostmiseks puudub paljudel FIEdel kohe raha ning ka pangad ei ole väga altid laenu andma.
Tekib olukord, kus FIE on kogu ettevõtte vara üle andnud, kuid tegevust ta lõpetada ei saa, kuna vastasel juhul peab ta lõpetama kasutusvalduse lepingud ja loobuma maa ostueesõigusest. Seetõttu on tootja sunnitud jääma maa hooldajaks ajani, mil tal tekib raha maa riigilt väljaostmiseks.
Saab vaid hooldada
Samas ei saa talu üle andev tootja teha maal muud kui seda hooldada, sest pärast tootmise üleandmist ei tohi põllumees sellel maal enam toota põllumajandussaadusi.
Et seadus ei luba kasutusvalduses olevat maad ka edasi rentida, siis ei tohi ka talu uus omanik sellel maal vilja kasvatada ega sööta varuda.
Alles hiljuti viis põllumajandusminister talu üleandmise teematikas sisse muudatuse, mis võimaldab füüsilisest isikust ettevõtjal oma talu ühes investeeringutoetuse abil soetatud masinate ja seadmetega anda üle lastele.
Probleemi lahendamiseks palus Olavy Sülla põllumajandusministril välja selgitada, kas on võimalik seadustada ka kasutusvalduse üleandmist järeltulevale põlvele.
Orissaare valla Rautsi talu peremees Aarne Põri ütles, et selle küsimusega peaks tegelema ka õiguskantsler, kuna tekib olukord, kus seadus käsitleb küll olukorda üheselt, aga rakendub see erinevatele huvigruppidele erinevalt.
“Aastaid on räägitud, et vaja oleks seadustada talu mõiste. Kuna kõik põllumajandustootjad on tehtud FIEdeks, ei ole meil seaduse ees mingit kaitset,” sõnas Põri.
Valjala valla Ure-Värava talu peremees Jaan Sink märkis, et kuna ta ei plaani veel otsi kokku tõmmata ega kõrvu pea alla panna, siis isiklikult tal kasutusvalduse all olevate maade üleandmisega probleeme ei ole.
“Arvan seda, et riik teeb kõik selleks, et maad jälle käibesse saada. Riik tekitabki sellise olukorra, et maa peab müüki tulema. Kui maa tuleb käibesse, siis tekib ju kellelgi müügitulu, mida saab maksustada,” arutles ta.
Ärimehed ja eurohein
Olavy Sülla sõnul on põllumeestel tekkinud probleeme ka riigimaade ajutise kasutusega.
Kui varem oli riigimaade ajutise kasutuse lepingute sõlmimise luba valdadel, siis nüüd sõlmib lepinguid maavalitsus. “Nüüd 2012. aastal aga said eelmised lepingud läbi ja kes kohe seda ei avastanud, jäi kaotajaks, sest noored ärihaid on nende kohta oma taotluse enne sisse pannud,” selgitas Sülla.
Kuna kord muutus, siis olid põllumehed ka segaduses, kelle juures uusi lepinguid teha. Tema hinnangul oleks mõistlik anda lepingute sõlmimise õigus ikkagi kohalikele valdadele või siis võiks maavalitsus küsida, kas kasutusvalduse lepingu taotleja on ikka põllumajandustootja.
“Praegu noored hakkajad poisid nopivad need põllud üles ja küsivad toetust, aga midagi ei tee seal,” tõdes Sülla.
Saare maavalitsuse maatoimingute peaspetsialist Annika Prei ütles, et Saare maavalitsus hakkas riigimaade ajutise kasutamise lepinguid sõlmima alates 2007. aastast vastavalt sellele, kuidas valdades sõlmitud lepingud lõppesid.
“Selle aja jooksul on mõni selline juhus siin olnud, kus kasutaja pole lepingu lõppemisel silma peal hoidnud, aga ei ütleks, et see nüüd Saare maakonnas nii hulluks probleemiks on,” sõnas Prei, kelle sõnul peab iga inimene ka ise oma lepingute tähtaegade suhtes valvas olema.
Prei osutas, et kui põllumees läheb PRIAst toetusi küsima, siis seal peab ta ju andma kinnituse selle kohta, et maade kasutamiseks on olemas õiguslik alus. “Mõnel juhul ilmselt ei vaevuta asju ajama. Põllumees teeb oma tööd ja ei taha bürok-raatiaga tegelda,” lisas ta.
Orissaare valla Olli-Välja talu peremehe Aavo Aljase sõnul tuletab olukord riigimaade ajutise kasutamise lepingutega talle meelde 1990-ndate lõppu, kui hakati vabu maid erastama.
“Siis ka kinnisvarafirmad surusid ennast vahele ja tahtsid muskleid näidata, aga sel ajal oli vallavolikogudel õigus eelistada varem alustanud tootjat,” rääkis Aljas.
Eelistada tuleks tootjat
Orissaare taluniku arvates võiks maa kasutamisel olla eelistatud tegelik tootja. “Mitte et euroheina tegemine peaks üldse ära lõppema, aga kui mingi järjekord oleks võimalik tekitada, siis võiks eelistada selle maa peal ikkagi toidutootjat,” lausus Aljas, kelle sõnul võimaldab EL põllumajanduspoliitika paraku küsida raha ka sisuliselt tegevusetuse eest.
Talunik Jaan Sink mainis, et iga põllumees peab oma lepinguid eelkõige ikka ise valvama. “Mul on endal ka paar maavalitsusest saadud ajutist kasutust ja ma küll valvan neid kui hingeõnnistust, et need ei katkeks. Muidu on kohe uus pretendent peal,” rääkis Sink, kelle sõnul ei saa kõike riigi õlule panna. “Riik ei saa ju sellegagi hakkama, mis ta kohus on: Võta põhiseadus lahti ja vaata, millist punkti seal tegelikult täidetakse. Millise punkti kohta saab öelda, et kellelgi pole pretensiooni,” küsis talunik.
Ain Lember, Saarte Hääl (01.08.2012)
