Eesti mõjukaim põllumeeste katusorganisatsioon Eesti põllumeeste keskliit toetab põllumajandusministeeriumi ettepanekut jätta uuest maaelu arengukavast välja Natura meede.
Natura meetme asemel soovitab Eesti põllumeeste keskliit uuel maaelu arengukaval tegeleda pigem keskkonna spetsiifiliste küsimustega nagu sõnnikuhoidlate katmine ja nitraaditundliku ala laiendamine, mida nõuab Eestilt Euroopa Liit. Ühtlasi tuleks arvestada nitraaditundliku ala laiendamisel tekkiva tulukaotusega (väetisekasutamise piirangutest tulenev tootmise vähenemine) ning töötada välja abinõud selle kompenseerimiseks.
Eesti põllumeeste keskliidu juhatuse esimees Üllas Hunt ütles Saarte Häälele, et Euroopa Liidus on praegu muutumas ka ebasoodsamate piirkondade (LFA) määrang ja seoses sellega võib kogu Eesti põllumajandus hakata kuluma LFA alla. Seega oleks mõistlik, kui LFA toetuse maksmine jääks maaelu arengukava alla ja Natura aladega seonduv muutuks keskkonnaministeeriumi ülesandeks, rääkis Üllas Hunt.
Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti teatas, et põllumajandusministeerium on uues maaelu arengukavas keskkonna valdkonnas esmaseks prioriteediks seadnud meetmed, mis võimaldavad vähendada põllumajanduse negatiivset keskkonnamõju. Lõplikud otsused keskkonnameetmete osas teeb ministeerium tihedas koostöös ja dialoogis sotsiaalpartneritega.
Natura toetuse eesmärk on hüvitada Natura 2000 aladel asuvatel põllumajandusmaadel looduskaitseseadusest tulenevate kitsenduste ning linnudirektiivist ja elupaikade direktiivist tulenevate nõuete täitmiseks tehtud kulutusi ja saamata jäänud tulu.
Möödunud aastal määrati Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus 1462 taotlejale kokku summas 715 251,70 eurot. Toetuse ühikumäär hektari kohta oli 32,08 eurot.
Ain Lember, Saarte Hääl (29.08.2012)
