Pressiteade: Bürokraatiat ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel tuleb vähendada

Pressiteade: Bürokraatiat ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel tuleb vähendada

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
Pressiteade
17. detsember 2015

Bürokraatiat ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel tuleb vähendada

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis 9. detsembril 2015 vastu arvamuse, milles toetatakse EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamise põhjalikku lihtsustamist. Arvamuses leitakse, et kuigi põllumajanduspoliitika keeruka olemuse tõttu on ÜPP lihtsustamine ambitsioonikas ettevõtmine, peaksid EL õigusaktid olema arusaadavamad ja lihtsamini rakendatavad.

„Põllumehed ja teised osapooled puutuvad igapäevaselt põllumajanduspoliitika rakendamisel kokku tarbetu bürokraatia tõttu tekkiva halduskoormuse, äärmiselt pikkade menetlustähtaegade ja kuludega. Tänavu hilinevad seetõttu näiteks ka PRIA poolt väljamakstavad otsetoetused. Osaliselt nihkuvad väljamaksed uude aastasse, mis põhjustab keerulisele turuolukorrale lisaks ettevõtetele tõsiseid probleeme. Samas on igal liikmesriigil märkimisväärne vabadus valida oma meetodid ühise põllumajanduspoliitika haldamiseks ning lihtsustamist on võimalik saavutada mõistliku tõlgendamise abil,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

„Hinnanguliselt on käesoleval perioodil halduskormus ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel suurenenud ligi viiendiku võrra, samas põllumajanduspoliitika eelarvet on kärbitud. Euroopa Komisjoni poolt algatatud lihtsustamise initsiatiivi raames on erinevad osapooled teinud üle 1500 lehekülje ettepanekuid,“ lisas Sõrmus.

Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses leitakse, et lihtsustamise protsessis on vaja suuremat läbipaistvust ja õiguskindlust ning ebavajaliku bürokraatia ja sellega seotud kulude vähendamist nii kasusaajate kui ametiasutuste jaoks. Süsteemi tuleb võimalikult kiiresti lihtsustada ja see peaks leevendust tooma eelkõige põllumajandustootjatele. ÜPP nõuded ei ole alati sidusad ja õigustatud ning ei suuda seetõttu pakkuda tõelist avalikku hüve ja keskkonnakasu.

Kontrollid ja võimalikud trahvid peavad olema proportsionaalsed kasusaajatele makstavate summadega, nõuete rikkumise põhjustega ja valmisolekuga võtta parandusmeetmeid.

Keskkonnahoiu meetmete rakendamisel tuleb arvesse võtta ootamatuid tegureid, nagu näiteks ilmastik, mis muudavad meetmete rakendamise võimatuks.

Püsirohumaade eeskirjad peaksid aitama õiguslikku reguleerimist vähendada, mitte suurendada. Ajutine rohumaa peaks säilitama põllumaa staatuse sõltumata sellest, kui kaua seda rohumaana kasutatakse. See pakuks arvestatavat keskkonnakasu ja aitaks vältida lühiajaliste rohumaade üleskündmist pelgalt reeglite pärast.

Praegune õigusloomeprotsess on äärmiselt keeruline ning kodanike jaoks raskesti arusaadav. Ühtlasi leitakse, et toetusõiguste keeruline süsteem tuleks üle vaadata. Liikmesriigid peaksid tagama, et metoodika, mille alusel võetakse veamäärade puhul meetmeid, oleks loodud nii, et see kindlustaks õiglase rakendamise.

Komitee soovitab kehtestada suurenevat bürokraatiat piirava reegli. Näiteks võiks kehtestada eeskirja, mis lubaks kehtiva määruse kaotamist, kui esitatakse uue määruse ettepanek.

Tutvu lähemalt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusega: https://webapi.eesc.europa.eu/documentsanonymous/eesc-2015-04293-00-00-ac-tra-et.docx

Lisainfo: Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja / Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige, tel 520 5857, e-kiri: roomet.sormus@epkk.ee

2015-12-17T10:00:00+00:00 Neljapäev, 17. detsember, 2015|Uudised|