Pressiteade: Eestil on head eeldused mahetoodete edukaks ekspordiks

Pressiteade: Eestil on head eeldused mahetoodete edukaks ekspordiks

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA

 

Pressiteade

16. märts 2018

 

Eestil on head eeldused mahetoodete edukaks ekspordiks

 

Täna, 16. märtsil toimub Türi Kultuurikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konverents Maheturg 2018, millel otsitakse võimalusi, kuidas kasutada ära Eesti hea mahepõllumajanduse potentsiaal ning suurendada mahetoorainest valmistoodete valmistamist ja eksporti. Konverentsil saavad sõna tunnustatud maheettevõtjad, kes on suutnud edukalt arendada nii mahetoodete tootmist kui ka müüki välisturgudele.

 

„Mahepõllumajandusmaa pind on Eestis kiiresti kasvanud ja loonud hea baasi mahetoodangu suurendamiseks. Peaksime nüüd keskenduma mahetoodete väärtusahelate arendamisele, et tarbijateni jõuaks üha enam mahetoitu, seda nii kodu- kui välisturgudel. Kitsaskohaks on mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatustoodangu vähene väärindamine ja töödeldud toodangu eksport. Konverentsil analüüsitakse, kuidas suudaksime üha enam liikuda mahetooraine tootjast mahetoodete väärindajaks ja mahetoodete eksportijaks,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

 

Sõrmuse sõnul on huvi mahetooraine töötlemise ja mahetoodete tootmise vastu jõudsalt kasvanud. Konverentsil räägivad oma kogemusest erinevate toidutootmise valdkondade tunnustatud ettevõtjad: Saaremaa Piimatööstuse, Liivimaa Lihasaaduste Wabriku, osaühingute Moe, Chaga, ja Anu Ait ning maheviljaühistu Wiru Vili eestvedajad. Osalejatele antakse ülevaade turusuundumustest teravilja, söödatoomise, alkoholitööstuse, veiseliha, marjade, puu- ja köögivilja ning piimatoodete valdkondades. Samuti räägitakse konverentsil arengutest koduturul ning sektori usaldusväärsusest, mis on mahetootjate ja -toodete kõige olulisem kapital.

 

Põllumajandusameti andmetel oli 2017.a lõpu seisuga Eestis 199 947 ha mahepõllumajandusmaad, millest natuke üle poole oli põllumaa ja ligi 47% püsirohumaa. Aastaga on mahepõllumajandusmaa pind suurenenud 8%. Suur osa mahedast põllumaast on omakorda lühiajalise rohumaa all (üle 39%), pea sama suur on ka maheteravilja pind (ligi 39%). Mahepõllumajandusmaa moodustab ca viiendiku Eestis kasutatavast põllumajandusmaast.

 

Maheloomakasvatuses domineerib veiste (48 303 looma) ja lammaste (48 931 looma) pidamine. Mahepõllumajanduse reeglitele vastavalt peetavate kodulindude arv ulatus 33 530 linnuni. Teiste loomaliikide arvukus jäi suhteliselt tagasihoidlikuks.

 

Mahetootjaid oli möödunud aasta lõpu seisuga 1888, aastaga on tootjate arv kasvanud 7,5%. Eestis oli möödunud aastal 186 mahetöötlemise ettevõtet, mida on aasta varasemaga võrreldes 51 ettevõtte võrra rohkem. 2016.a moodustas mahetoodang FADN andmetel ligi 8% põllumajandussektori kogutoodangust.

 

Kui 2015. aastal ulatus mahetoodete eksport Konjunktuuriinstituudi andmetel 15,6 miljoni euroni, siis möödunud aastal eksporditi mahe­too­dangut hinnanguliselt 26 miljoni euro väärtuses. Mahemajanduse tervikprogrammis on eesmärgiks seatud mahetoodangu ekspordi suurendamine 2021. aastaks 50 miljoni euroni.

Konverentsi päevakava leiab EPKK kodulehelt: http://epkk.ee/uudised2/kutse-konverentsile-maheturg-2018-tooraine-tootjast-mahetoodete-edukaks-eksportijaks/

Lisainfo: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, tel 600 9349, e-kiri: roomet.sormus@epkk.ee

2018-03-16T10:00:00+00:00Reede, 16. märts, 2018|Uudised|