PRIA infoleht

Varsti algab säilitamisele kuuluvate maastikuelementide kirjapanek

Alates järgmisest aastast muutuvad pindala- ja keskkonnatoetuste taotlejate jaoks järjest olulisemaks kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavad.

Nõuetele vastavuse reeglite hulka kuuluvad juba aastaid head põllumajandus-ja keskkonnatingimused (HPK), mis kehtivad ena­mikule pindala- ja loomapõhiste toetuste taotle­jatele.

Järgmisest aastast laieneb HPK nõudena säili­tatavate maastikuelementide loetelu. Maastiku­elementide säilitamise kohustus kehtib taotlejale juhul, kui need maastikuelemendid asuvad tema ka­sutuses oleval põllumajandusmaal. Ühelt poolt tuleb neid säilitada (nende all olevat maad ei tohi näiteks põlluks harida), teisalt arvatakse maastikuelemen­did toetusõigusliku põllumassiivi hulka ning seeläbi võib toetusaluse põllumajandusmaa pind suureneda.

Suurele osale pindalapõhiste toetuste taotleja­test hakkab kehtima nn rohestamise kohustus ehk kui põllumaad on vähemalt 15 hektarit, siis tuleb igal aastal jätta vähemalt 5% põllumaast aktiivsest kasu­tusest kõrvale. Sellist maad nimetatakse ökoloogilise kasutuseesmärgiga maaksehkökoalaks.

Ökoalana saab ÜPTja rohestamise toetuse taot­leja kasutada põllumaal olevaid HPK raames mää­ratletud või põllumaaga külgnevaid maastikuelemente. Kui neid aga lihtsalt ei leidu, siis saab taot­leja kasutada ökoalade nõude täitmiseks erinevaid harimispraktikaid.

Harimispraktikad ökoaladel

Haljas- või mustkesa. Ökoalana määratletud ke­sal on põllumajandusliktootmine keelatud ja kui kesa on ökoala olnud üle 5 aasta, jääb see erandi­na põllumaaks.

Lühikese raieringiga madalmetsa-ala, kus kasva­tatakse paju (Salix) ning ei kasutata mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid.

Lämmastikku siduva kultuuriga alad, kus kasva­takse liblikõielisi (ristik, lutsern, mesikas, idakitse­hernes, lupiin, nõiahammas, vikk, esparsett, her­nes, uba), kõrvitsalisi või astelpaju.

Maastikuelemendid

PRIA on juba alustanud järgmise aasta taotlusvooru ja uute nõuete rakendamise ettevalmistusi ning suur töö tuleb teha säilitamisele kuuluvate maastikuele­mentide kaardile kandmisel. Sellise kaardikihi loomi­sel vajame ka maakasutajate abi. Täpsemad juhised maastikuelementide deklareerimiseks saadame väl­ja novembrikuus, kuid soovitame juba praegu läbi mõelda, milliseid maastikuelementeteie kasutuses olevatel maadel leidub või kas on neid ka maadel, mida alles plaanite kasutama hakata.

Allpool on kirjeldatud maastikuelemendid, mida tuleb edaspidi säilitada ja mida saab arves­tada ka ökoalana eeldusel, et taotlusvooru eel on need PRIA-le deklareeritud ja taotlemisel kasutata­val kaardil olemas. NB! Lisaks neile maastikuelementidele tuleb jätkuvalt säilitada ka HPKga hõlmatud kaitsealuseid loodusobjekte ja muinsuskaitse all ole­vaid kinnismälestise

Selgituste juures on oluline tähele panna, milli­sel maal peab maastikuelement asuma või millisega tohib külgneda. Põllumaaks loetakse maa, kus kas­vatatakse põllukultuure (taotlusel maakasutusega P). Põllumajanduslik maa hõlmab aga kõiki toetus-õiguslikke maakasutustüüpe: põllumaa, püsirohu-maaja püsikultuuride alune maa.

Põllusaar on 0,01-0,50 ha suurune põõsaste, puude, rohtunud kivide vm loodusliku taimkatte­ga ala, mis on ümbritsetud põllumaaga ja sellest sel­gesti eristatav. Hooldustöid võib teha ala oluliselt kahjustamata, hukkunud puid asendama ei pea. Lä­heb arvesse nii maastikuelemendi kui ökoalana ja peab mõlemal juhul olema ümbritsetud põllumaaga.

Puude rida on selgesti eristatav, min 20 m pikk ja min 0,01 ha suur (arvestatakse võrade laiuse põhjal). Iga 10 m kohta peab kasvama vähemalt 3 puud. Reas olnud hukkunud puud-põõsad tuleb asendada nii, et üldilme säiliks. Maastikuelement peab asuma põllu­maal või külgnema põllumajandusliku maaga;ökoala peab asuma põllumaal või külgnema põllumaaga.

Hekk on min 20 m pikk, maksimumlaiusega 10 m, vähemalt 0,01 ha ja koosneb puudest või põõsas­test. Alla 2 m tühik hekki ei katkesta. Hukkunud tai­med tuleb asendada nii, et säiliks tervik. Maastiku­element hekk peab asuma põllumaal või külgne­ma põllumajandusliku maaga; ökoala peab asuma põllumaal või sellega külgnema.

Metsasiil on maks 30 m lai ja min 20 m pikku­ne puude ja põõsaste grupp. Hooldustöid võibteha üldilmet oluliselt kahjustamata, hukkunud puid ei pea asendama. Peab asuma põllumaal, kuid võib erandkorras kokku puutuda põllumassiivi piiriga kuni 30 m laiuselt.

Kraav on kuni 10 km2 valgalaga eesvoolja maa­parandussüsteemi maa-alal olev kuivenduskraav maksimaalse laiusega 12 m. Eesvoolja kuivendus­kraav loetakse säilitatuks, kui need täidavad maaparanduslikku eesmärki. Maastikuelement peab asu­ma põllumajandusmaal või sellega külgnema, ökoala peab asuma põllumaal või sellega külgnema.

Kiviaed peab olema kas pärandkultuuriobjektina kaardistatud või rajatud-taastatud МАК 2007-2013 või 2014-2020 kiviaia toetuse abil. Laius min 50 cm, maks 280 cm, kõrgus min 30 cm, maks 170 cm. Maastikuelemendina peab kiviaed asuma põllu­majandusmaal või sellega külgnema,ökoalana peab asuma põllumaal või sellega külgnema.

Investeeringutoetuste taotlemisel hakkab hinnapakkumusi asendama hinnakataloog

Uuel Maaelu Arengukava programmperioodil 2014-2020 võtab PRIA teatud investeeringutoetuste rakendamisel kasutusele mobiilsete põllumajandus­like masinate ja seadmete hinnakataloogi, mis saab kliendile toetuse taotlemise aluseks. See tähendab, et toetust on võimalik taotleda ainult nendele mobiilsetele põllumajanduslikele masi­natele ja seadmetele, mis on kantud hinnakataloogi.

Esimeseks meetmeks, kus hinnakataloo­gi rakendatakse, on tuleva aasta algusese planeeritud„lnvesteeringud põllumajandusette­võtte tulemuslikkuse parandamiseks" taotlusvoor.

Toetustaotluste halduskontrolli käigus tuleb PRIA-I muuhulgas kontrollida esita­tud kulutuste põhjendatust, mida hinnatak­se nõuetekohase hindamissüsteemi alusel. Hindamine võib toimuda kasvõrdluskulude, erinevate pakkumuste võrdluse või hindamiskomitee kaudu.

МАК 2007-2013 perioodil kasutati PRIA menetluses kolme hinnapakkumuse võrdle­mist, kui investeeringuobjekti maksumus üle­tas 5000 eurot. Hinnakataloogi kasutuselevõt­misega asendatakse senine hinnapakkumuste võrdlemise meetod võrdluskulude mee­todiga. Hinnakataloogi kasutuselevõtuga ei pea taotleja enam esitama kolme hinnapakkumust,vaid saab valida kataloogist talle va­jaliku masina. PRIA ei pea kolme hinnapakku­must võrdlema ja taotlejapoolse valiku põh­jendusi tuvastama. Tulemuseks on nii taotle­ja kui ka PRIA halduskoormuse vähenemine.

Hinna kata loog hakka bolemaaluseks toe­tuse taotlemisel põllumajanduslikule masina­le ja -seadmele. See tähendab, et toetust on võimaliktaotleda ainult sellistele mobiilsete­le põllumajanduslikele masinatele ja seadme­tele, mis on kantud hinnakataloogi.

Hinnakataloog asub PRIA elektrooni­lises iseteeninduskeskkonnas aadressil www.pria.ee/et/ePRIA. Alates 1. oktoobrist saavad seal objektide kohta andmeid sisesta­da kõik huvitatud osapooled (toodete müü­jad, toetuse taotlejad) ennast ID kaardiga autentides. Kõik sisestatud objektid läbivad vali-deerimise protsessi, mille käigus EestiTaimekasvatuse Instituut hindab maksumuste abi-kõlblikkuse piirmäära. Kataloogi andmed lä­hevad lukku 10 päeva enne taotlusvooru al­gust, tagamaks seda, et sisestatud andmed jõutaks õigeks ajaks valideerida.

Kataloogis näidatud maksumus ei määra kauba müügihinda, vaid maksimaalse piir­määra, mille ulatuses PRIA saab määrata konk­reetse objekti kohta toetuse. Reaalsed tehin­gud ostja ja müüja vahel toimuvad ka edas­pidi vastavalt turusituatsioonile.

Tegemist on elektroonilise hinnakataloo­gi esialgse versiooniga ning kataloogi kasu­tamine võib olla kohati häiritud.

Hinnakataloogi funktsionaalsusel on kolm osa: andmete vaatamine, sisestamine ja vali-deerimine. Kuidas neid tegevusi täpselt teha, selle kohta saab infot PRIA kodulehelt uudis­te rubriigist.

Lisainfo:

valideerimisega seotud küsimused: Taavi Võsa, ETKI (taavi.vosa@etki.ee; tel 53306570);

kataloogi rakendamisega seotud küsimused:Tarmo Soo, PRIA (tarmo.soo@pria.ee; tel 7371211).

Eraisikute põllumajandustoetustelt hakatakse tulumaksu kinni pidama

1. jaanuaril 2015 jõustub tulu­maksuseaduse muudatus, mille alusel muutuvad füüsilistele isi­kutele makstavad põllumajandus- ja maaelutoetused tulumaksuga maksustavaks.

Praegu kehtivas tulumaksuseaduses on säte (TMS § 19 lg 3 p 3), mille alusel ei maksus­tata tulumaksuga füüsilisele isikule maksta­vaid toetusi, kui toetuse maksmise aluseks on seadus. Põllumajandustoetuste puhul on selleks „Euroopa Liidu ühise põllumajandus­poliitika rakendamise seadus".

Uuest aastast põllumajandustoetustele tulumaksuvabastust võimaldanud erisus kaob ning PRIA on kohustatud eraisikute toe­tustelt juba väljamakset tehes 20 protsenti tulumaksu kinni pidama.

Tulumaksu tuleb PRIA-I alates 1 .jaanua­rist 2015 hakata kinni pidama lähtudes välja­makse kuupäevast. Olenemata sellest, millal on klient toetust taotlenud, peetaksetulumaks kinni kõigilt eraisikutele tehtavatelt maksetelt, mille PRIA välja maksab.

Näiteks puudutab nimetatud muudatus 2014. aastal taotletud toetuseid. 2014. aasta lõpuks makstakse välja ühtne pindalatoetus, samuti piimasektori- ja seakasvatuseeritoetus ning neilt maksetelt veel tulu maksu kinni ei peeta. Kevadel taotletud ülejäänud maaelu arengukava keskkonnatoetused makstakse välja uuel aastal ning seega kuuluvad need juba tulumaksustamisele, kuigi taotlemine toimus eelmisel kalendriaastal.

Info tulumaksu kinnipidamise kohta leiab peatselt PRIA eraisikust klientidele toetuse määramise-maksmise dokumentidest ning e-PRIAst. PRIA deklareerib kinnipeetud tulu­maksud Maksu-ja Tolliametile ja kannab nei­le üle.

Tulumaksuseaduse muutmiseks esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule eelnõu täna­vu juunikuus. Eelnõu seletuskirjast võib lu­geda, et ettepaneku seadusemuudatuseks tegi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ning peamiseks põhjenduseks oli, et toetuste mittemaksustamine põhjustab turu-moonutusi. Füüsiliste isikute põllumajandus­toetuste maksuvabastus on EPKK hinnan­gul viinud selleni, et maaomanikud soovi­vad ise ühtset pindalatoetust taotleda ning pole huvitatud maa rentimisest aktiivsetele põllumajandustootjatele, soovimata seejuu­res renditulult tulumaksu maksta.

Seletuskirjas on välja toodud ka toetuste tulumaksustamise prognoositav mõju riigi­eelarvele. Eraisikutele makstavate toetuste maksubaasi hinnati ca 7,5 mln eurole aastas ning sellelt arvestatav 20% tulumaksu an­naks riigieelarvele ca 1,5 mln eurot.

PRIA kliendiregistris on registreeritud vei­di üle 25 900 füüsilisest isikust kliendi, kellest möödunud aastal sai toetuseid ca 14 000.

Lehekülje koostas MARIS SARV-KAASIK PRIA pressiesindaja 
16.10.2014, Maaleht, lk 24-25.