PRIA: riskantsemaid toetuste taotlejaid kontrollitakse põhjalikult

PRIA: riskantsemaid toetuste taotlejaid kontrollitakse põhjalikult

Kõige riskantsemaid põllumajandustoetuste taotlejaid kontrollitakse põhjalikult, kinnitas põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) otsetoetuste osakonna juhataja Andrus Rahnu.

Eelmise kolmapäeva "Pealtnägija" tegi mahetootmise pähe umbrohtu kasvatanud Jaak Vackermanni näite põhjal avalikuks, kui lihtne on põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt ehk PRIA-lt mahetoetusi välja petta. Ka sama küla põllumees Meelik Rannakivi nõustus, et see on süsteemi, mitte inimese viga, ning neid inimesi on kindlasti Eestis rohkem, kes seda süsteemi oskavad kasutada.

Andrus Rahnu rääkis intervjuus ETV saatele "Terevisioon", et PRIA rakendab kokku 60 erinevat toetusskeemi ja maksab aastas umbes 300 miljonit eurot toetusi.

"Tahan kohe öelda, et PRIA on rakendusasutus. See tähendab, et PRIA kontrollib toetuse saamise nõudeid. Toetuse tingimused, millele taotleja peab vastama, mis tingimustel toetusi saadakse – see pannakse paika seaduste ja määrustega ja selle eest vastutab seaduste looja," ütles Rahnu.

Mahetoetuste kohta rääkis Rahnu, et ka nende saamiseks kehtivad kindlad nõuded. Ettevõte peab olema tunnustatud mahetootja ning baasnõuete hulka kuulub ka see, et ta peab kasvatama põllumajanduskultuuri vastavalt kohalikele agrotehnilistele nõuetele. Samas ei kuulu nõuete hulka saagi koristamine ega turustamine..

On ka võimalus, et põldu hoitakse mustkesas, aga kindlasti tuleb vältida umbrohu levikut.

"Siin on ikkagi vana tõde, et mustkesa on must. Ja see tähendab, et kui seal kasvavad peal umbrohud, siis on ta hooldamata mustkesa ja ta on umbrohtunud. Ja selle eest on siis ette nähtud ka vastavad sanktsioonid."

Rahnu sõnul esitatakse PRIA-le aastas umbes 60 000 toetusetaotlust. Nõuete mittetäitmise tõttu jääb neist rahuldamata umbes 1,5% ehk siis ligikaudu 900 taotlust.

Kohapeal kontrollitakse keskmiselt 7 protsenti taotlejatest. Mahetootjatest kontrolliti eelmisel aastal 10 protsenti ning neist avastati rikkumisi 5-10 protsendil. 80% kontrollist on riskivalim

"Meie eesmärk ongi nii-öelda tõesti kõige riskantsemad taotlejad siis suunata kohapealsesse kontrolli. Seda tõendab ka tegelikult seesama juhtum, mis nüüd on meedias kajastust leidnud. seesama taotleja [Jaak Vackermann – toimetus ] siis sattus ka käesoleval aastal kohapealse kontrolli valimisse," rääkis Rahnu.

Ta lisas, et 20-25% on juhuvalik, mis tähendab, et iga taotleja võib sattuda kohapealse kontrolli valimisse. Peale selle tehakse kaugseiret satelliidifotode alusel.

ERR Uudised, 04.10.2013

2013-10-04T10:00:00+00:00Reede, 4. oktoober, 2013|Uudised|