Rail Balticu kavandajad kaaluvad kahjude hüvitamise võimalusi

Rail Balticu kavandajad kaaluvad kahjude hüvitamise võimalusi

Mart Linnart

Rail Balticu kavandajad hakkavad välja töötama mehhanismi, mille järgi hinnata ja kompenseerida põllumeestele ja metsaomanikele raudtee rajamisest tekkinud kahju. Need kompensatsioonid ei ole arvestatud selle ligi 106 miljoni euro sisse, mis on kavandatud maadeostuks.

Maakondades peetud Rail Balticu projekti aruteludel on osalenud üle 1200 inimese ning aktiivselt on tehtud ka ettepanekuid trassi kulgemise kohta, vahendas "Aktuaalne kaamera". 

"On väga palju ettepanekuid, mis toovad välja eelistuse või vastuseisu konkreetsele trassilõigule, olenevalt ettepaneku esitaja asukohast. On palju kirju, mis küsivad kompensatsioonimehhanismide kohta – millised need on, millised on põhimõttelised võimalused," rääkis Rail Balticu maakonnaplaneeringute juhtekspert Pille Metspalu. 

Seda mehhanismi raudtee rajamisest sündinud kahjude kompenseerimiseks hakataksegi nüüd välja töötama. 

"Põllupidajad on näiteks öelnud, et kui neil pikeneb sõit põllule oma tehnikabaasist, siis see on lisakulu ja tuleks kuidagi kompenseerida. Kui ülesõitu ei ole vajalikus kohas, siis seda lisakütusekulu tuleks kompenseerida," selgitas Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp. 

Kõige aktiivsemalt ongi Rail Balticu ümber käivates aruteludes osalenud põllumehed ja metsandusettevõtjad. 

"Põllumajandus- ja metsamajandusettevõtjad on aktiivsemad. Samas on meiega ühendust võtnud ka logistikaparkide ja tööstusparkide arendajad või omanikud, et uurida võimalusi, kas põhimõtteliselt tulevikus täiendava lisaharu rajamine Rail Balticule on võimalik," rääkis Pille Metspalu. 

Indrek Sirbi sõnul on haruliinide ehitamine kindlasti võimalik, kuid see peaks olema paljuski vastutus ettevõtjatele, kes seda soovivad. 

Sirp ei välistanud ka võimalust, et kaugemas tulevikus võiks Rail Balticul toimuda ka kohaliku tähtsusega liiklus. 

"Kui tulevikus läbilaskevõime lubab, siis ei saa ju välistada ka kohalikku liiklust, aga täna me ei tegele sellega sellisel tasandil, et võtaks seda planeerimisel tingimata arvesse. Tulevikus kindlasti, kui on võimalik seda teha, siis miks mitte, aga see on pigem küsimus selleks ajaks, kui raudtee on valmis ehitatud," selgitas Sirp. 

Selle aasta lõpuks peaksid olema kujunenud esialgsed eelistused trassivariantide suhtes, mida järgmise aasta algusest maakonnakeskustes lõikude kaupa tutvustama hakatakse. Kui kõik läheb plaani kohaselt, kehtestavad maavanemad trassi planeeringud 2015. aasta augustis.

Toimetas Merili Nael
ERR Uudised, 29.10.2013

 

2013-10-29T10:00:00+00:00Teisipäev, 29. oktoober, 2013|Uudised|