Rail Balticu projektijuht: kahjude hüvitamine maa- ja metsaomanikele selgub uue aasta algul

Rail Balticu projektijuht: kahjude hüvitamine maa- ja metsaomanikele selgub uue aasta algul

Rail Balticu (RB) avalikku arutellu sekkunud põllumajandustootjad ja metsaomanikud nõuavad raudtee ehitusega seotud kahjude hindamiseks ühtse metoodika koostamist. See peaks valmima juba uue aasta algul, lubab projektijuht Indrek Sirp.

«Osavõtt RB maakonnaplaneeringutest, keskkonna strateegilise hindamise programmi (KSH) ja trassivariantide avalikest aruteludest oli keskmiselt väga aktiivne. Mõnel pool oldi agaramad, mõnel pool vaiksemad,» võttis Rail Balticu meeskonna juht Indrek Sirp eile majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis kokku kiirraudtee esimese avalike arutelude vooru.

«Tuli ka hulk kirjalikke ettepanekuid. Küsimusi oli seinast seina, alates sellest, mis on Rail Balticu eesmärk, kuni selleni, kui kõrge tuleb raudtee piirdeaed, kuhu tulevad peatused ning milline on sõiduplaan.»

Kuigi osa inimesi oli ja ilmselt ka jääbki Rail Balticu suhetes negatiivselt meelestatuks, siis valdavalt mõistetakse Sirbi sõnul suurprojekti eesmärki ning selle vajalikkust Eestile. «Peamine küsimus on selles, kuidas leida optimaalne trassialternatiiv, mis kahjustaks võimalikult vähe kohalikku elukeskkonda,» märkis Sirp.

«Me oleme seoses sellega üritanud arvesse võtta mõningaid väga kasulikke ettepanekuid.»

Põllumajandustootjad ja metsaomanikud, kelle maid tulevane kiirraudtee läbima hakkab, on huvitatud, kuidas kavatsetakse neile hüvitada nende kahjud. «Nad on teinud ettepaneku, et võiks kasutada mingit ühtset metoodikat, kuidas hinnata võimalikke kahjusid ja mille alusel saaks neile kahjusid korvata,» tõi Sirp esile ühe paljudest väljasõelutud ettepanekutest.

«Oleme võtnud selle ettepaneku töösse ja plaanis on tellida analüüs võimaliku metoodika kohta, mida loodetavasti saame tulevikus kasutada põllumajandustootjate ja metsaomanike tekkivate kahjude hindamisel.»

Berliini saamine pole praegu põhiline

Meedias on viimasel ajal võimendatud kahtlust, kas Rail Balticu rongid ikka lähevad Berliinini välja või mitte. «Meie oleme alati öelnud seda, et RB eesmärk on ühendada Eestit läbi toimiva raudteeühenduse ülejäänud Euroopaga, selle majandusruumiga, kuhu me kuulume,» rääkis Sirp.

«Rongidest, mis sõitma hakkavad, saame aga rääkida alles umbes aastal 2025, ja siis on see küsimus pigem tulevastele raudteeoperaatoritele, kes hakkavad neid vedusid aastate pärast tegema. Täna tegeleme siiski veel sobivaima raudteetrassi leidmisega. Sõiduplaanide teemat me katnud ei ole.»

RB maakonnaplaneeringute juhtekspert Pille Metspalu andis ülevaate avalike arutelude tulemustest arvude keeles. «Inimesi käis arutelud tõepoolest väga palju, vaid ühe käe sõrmedel võib üles lugeda neid kohti, kus osales alla 50 inimese,» tõdes Metspalu.

«Eriti tuleb välja Raplamaa inimeste aktiivsus. See maakond on teistest peajagu ees. 18 avalikul arutelul osales kõikide maakondade peale kokku 1228 inimest. Oli neidki, kes jaksasid käia mitmel, üksikud isegi viiel arutelul.»

Metspalu sõnul käib praegu kõikide kirjade ja ettepanekute analüüs: need süstematiseeritakse ja analüüsitakse teemade lõikes, arvestades konkreetseid kirju saatnud ja ettepanekuid teinud inimeste kodukohta.

Kirju sai RB projektimeeskond 8. augustist 21. oktoobrini 341, millest lõviosa saadeti Raplamaalt (211). Olulisemad teemad on: miks on Rail Balticut üldse vaja, kompensatsioonimehhanismid, reaktsioon konkreetsetele trassilõikudele, mured kohalike keskkonnamõjude (200 kirja) pärast ja barjääriefekt.

Kas Poola ja Soome ei hüppa alt ära?

Projektijuht Indrek Sirp ütles eile, et Rail Balticu tähtsad naabrid Poola ja Soome võtavad kiirraudtee ehitust siiani täie tõsidusega ning polevat vähimatki põhjust arvata, et nad kavatsevad meelt muuta. Lõunanaabrite juures aga käivad RB eeltööd vastavalt nendes riikides kehtestatud graafikutele paralleelselt Eesti ponnistustega.

Rail Balticu planeeringu kehtestamiseni tahetakse jõuda pärast vahepealseid avalikke arutlusi 2015. aasta augustiks.

Juhan Haravee  
Õhtuleht, 30.10.2013

2013-10-30T10:00:00+00:00 Kolmapäev, 30. oktoober, 2013|Uudised|