Rapsipõllud on sattunud sellel kevadel kõva ja ohtliku maakirburünnaku alla

Rapsipõllud on sattunud sellel kevadel kõva ja ohtliku maakirburünnaku alla

Mullune ennustus täitus: suvirapsi tärkamise ajal passivadki viljakasvatajad põllu ääres, et kohe, kui kirp rapsilehte sööma tuleb, tõrjele asuda.

Mullu keelas Euroopa Komisjon neonikotinoide sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamise. Eestit puudutas määrus seevõrd, et selliseid kemikaale kasutatakse rapsiseemne puhtimiseks. Juba siis kostis arvamust, et see toob kaasa vajaduse kasutada külvijärgseid putukamürke rohkem. Nimelt annab puhumine seemnele ning tärganud taimele mõneks ajaks kaitse. Kui seda kaitset pole, asuvad kahjustajad kohe rünnakule. Täpselt nii juhtuski.

Mehed elavad põllul

"Elan pritsiga põllu peal, olen juba kolm korda kirbutõrjet teinud," kirjeldab oma sellekevadisi rõõme Lääne Virumaa viljakasvataja Priit Soosalu. "Ühe varakult külvatud rapsipõllu olen juba korra ümber külvanud. Algul tegin pritsiga paar tiiru ümber põllu ja lootsin, et siis kirp ei tule. Aga tuli ning põllu keskosa oli täiesti ära söödud." Nii veetis põllumees ka möödunud nädalavahetuse rapsipõlde valvates, et sinna, kuhu kirp ilmub, õigel ajal kohale jõuda.

Maakirp armastab just esimesi lehti, mis mullast pea välja pistavad, ning kui need ära süüakse, muutub saagi saamine küsitavaks. Ent tänavu on kirbud nii aplad, et istuvad ka suuremate lehtede peal ja söövad need auklikuks.

Enneolematut kirburünnakut kinnitab ka Teet Kallakmaa, kes kasvatab teravilja ja rapsi Järvamaal. Kuna puhitud seemne laojäägid lubati ära müüa, on temal nii töödeldud kui töötlemata seemnega rapsipõlde. "Vahe on vahel," sõnab Kallakmaa. "Kui puhtimata seemnega külvatud põllul on kirp kohe peal ja sööb kõik puhtaks, siis puhitud seemnega põllule ta kohe sööma ei tule." Ent lisab, et tänavu pugivad kirbud nii aplalt, et kahjustavad ka puhitud seemnega külvatud põlde.

Küsimus on agrotehnikas

Maakirbust pole pääsenud ka Lõuna-Eesti põllumehed. "Hoolas tuleb olla ja iga päev põllud üle vaadata," ütleb Tartumaa viljakasvataja Madis Ajaots. Nõustajate sõnul ei saa kogu kirburünnakut siiski ainult vajaliku puhtimisvahendi keelu süüks ajada.

"Ilmastik on olnud putukatele väga soodne," selgitab konsulent Ene Milvaste. Viimastel nädalatel valitses väga soe ilm, mis putukate elutegevust ergutab. "Kirp muutub aktiivseks, kui on 15 soojakraadi. Nüüd oli 30 ja seetõttu on nad kaks korda aktiivsemad. Kõik ristõielised, mis nina mullast välja pistavad, kirbu toidulauale ka jõuavad!" Tema sõnul on ka rapsi pind Eestis suureks läinud, ning kuna maakirbu põhiline söögilaud ongi raps, on see nende populatsiooni väga suureks viinud. Ta lisab, et ka möödunud soe talv toetas putukate elutegevust, sest külma aega oli vähe ning vastsed elasid selle hästi üle. Neonikotinoidide keelamise mõju tema sõnul aga tänavu veel valdav pole, kuna sellega töödeldud seemne laojääke lubati kasutada nii kevadkülviks kui veel pool aastat, nii et põllumehed, kel puhitud seemet veel järel, saavad sellega maha panna ka oma talirapsi.

Väga oluline on nii nõustaja Ene Milvaste kui põllumees Madis Ajaotsa sõnul see, et rapsi agrotehnikast täpselt kinni peetaks. "Kõige parem on kasvatada rapsi sellisel põllul, kus seda pole olnud viis-kuus aastat," rõhutab Ajaots tuntud tõde. Siis on kahjurite vastsed hävinud, kuna näiteks kõrrelised taimed neile toiduks ei kõlba.

2014-05-29T10:00:00+00:00Neljapäev, 29. mai, 2014|Uudised|