Reedel diagnoositi ühel Eestis elaval metsseal taas Aafrika seakatk. Taolisi teateid üksikute haigestunud metssigade kohta on tulnud juba viimased neli nädalat. Erinevaid stsenaariume, mida teha juhul, kui Aafrika seakatk leitakse mõnest suurfarmist, mängivad läbi nii seakasvatajad kui ka põllumajandusministeerium.
Aafrika seakatk on Läänemere piirkonnas seni kõige raskemini tabanud Leedut. Juulikuus avastati katk Ignalina Rupinskai piirkonna seafarmis. Leedus tapeti 19 000 looma. Katk on jõudnud ka Eestisse – seni on avastatud vaid nakatunud metssigu ning kodusigadelt taudi leitud ei ole, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
Selleks, et Aafrika seakatku juhtumeid võimalikult kiiresti avastada, teevad igas maakonnas koostööd nii veterinaar- kui keskkonnateenistus, samuti ka päästeamet, ütles põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai.
Kõige tähtsama ennetustöö teevad ära aga farmerid ise. Vajangul seafarmi omav Urmas Laht rääkis, et tööriideid pestakse iga päev ning sigade juurde pääsemiseks tuleb duši alt läbi käia.
Lahe sõnul väiketootjad turvameetmete osas suurtega võistelda ei suuda ja nende loomad on nakkuse eest selle võrra kaitsetumad.
"Seal ei ole tegemist mitte inimeste pahatahtlikkusega, vaid see ei ole nagu otstarbekas – kui sa kodus pead kahte siga, siis neid asju pole mõtet rakendada," selgitas Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Urmas Laht.
Kannatavad aga suurtootjad, sest kui väiketootja siga nakatub, pannakse kolme kilomeetri raadiuses farmid karantiini. Sealt võib loomi realiseerida ainult veterinaari kontrolli all.
Puhvertsoon on seitse kilomeetrit. Nakkuse levimise takistamiseks ostis Läti väiketootjatelt loomad kokku, makstes kuni 150 eurot looma eest.
"See hoiaks ära võimaluse, et väikeloomapidaja loom on nakatunud ja sellega pannakse kogu piirkond karantiini," rääkis Laht.
Kui loomad on terved, aga farm on nakkustsoonis, siis tohib loomi realiseerida ainult Eestis. Meil on kolm tapavõimsusega tööstust – Rakvere, Valga ja Saaremaa. Lahe hinnangul peaks riik tapamajadega läbirääkimisi pidama, et teada saama, milline tööstus oleks nõus karantiini alla pandud sigu vastu võtma.
"Üsna suur osa seakasvatajaid on täna seotud ühe või teise tapamajaga. Selge on see, et tegemist on lepinguliste suhetega, eraõiguslike suhetega. Ma usun, see lahendus leitakse eraõiguslikul baasil," ütles aga ministeeriumi asekantsler.
Laht vaidleb, et püsilepingud on suurtel tootjatel Rakverel ja Valgal, kus on olemas nii farmid kui tapamajad. Ülejäänud tootjad, kes müüvad osa toodangust välismaale, jääks aga hätta.
Täna eksporditakse veerand sealihast tema sõnul Eestist välja ning paljudel seakasvatajatel ei ole Eestis toimivate lihatööstustega ühtegi siduvat lepingut.
Kui seakatk peaks tabama suurfarmi, tuleks hävitada tuhandeid sigu.
"Kui on tegemist suurema farmiga, siis tuleb need sead võimalikult lähedale matta, et mitte neid haigeid sigu üle Eesti vedada," rääkis Kevvai.
Seakasvataja Urmas Laht aga tõi näiteks, et tema farm asub Pandivere kõrgustikul ning seal on põhjavee kaitseks kehtestatud väga kõrged nõudmised.
"Mina ausalt öeldes ei tea, kes annaks loa näiteks sellesama farmi loomad kuhugi siia lähedale matta," ütles ta.
Leedu kogemus tõi esile veel ühe probleemi. Gaasiga hukatud loomi ei valmistatud ette matmiseks. Lagunedes hakkasid tapetud sead paisuma ning nende laibad kerkisid mulla seest välja.
Väike-Maarja külje all asub loomsete jäätmete käitlemise tehas. Siia võiks tapetud loomi transportida ning põllumajandusministeerium on taotlenud valitsuselt raha konteinerite ostmiseks. Samas tunnistab AS Vireen juhataja Rait Persidski, et nende tehas pole kümnete tuhandete sigade vastuvõtmiseks valmis.
"Kahekümne tuhande sea korraga kahjutustamiseks me kindlasti valmis ei ole, sest tehas ei ole projekteeritudki korraga sellise suure koguse töötlemiseks," ütles Persidski.
Siiski on valitsusel olemas plaan, kuidas suurt hulka taudi surnud loomi ilma ühest kohast teise vedamata hävitada.
"Eesti valitsus kaalub varianti soetada täiendavalt üks hukkunud põllumajandusloomade – konkreetselt jutt käib sigadest – põletusahi, mis oleks mobiilne ja mida saaks vajadusel ühest farmist teise viia ja seal kohapeal toimetada," rääkis Persidski.
Kõige tähtsam on praegu nakkus kodusigadest iga hinna eest eemal hoida, sest karta on, et metssigade hulka võib taud pikaks ajaks jääda.
"See kogemus Euroopa Liidust – Hispaaniast ja Portugalist, kus 20 aastat võideldi katkuga – annaks jumal, et see Eestisse ei tuleks," ütles Laht.
Toimetas Maarja Roon
Vahur Lauri, 05.10.2014, ERR Uudised
