21. mail alanud rohusiloseire, mida korraldavad Põllumajandusuuringute Keskus ja Eesti Maaviljeluse Instituut, pakub juba esimesi tulemusi.
Kommentaar 21. mai rohuproovide toiteväärtuse kohta
Heintaimede hoogsam vegetatsioon algas samal ajal paljude aastate keskmisega. Temperatuur tõusis püsivalt üle 5 kraadi 20. ja 21. aprillil. Efektiivse temperatuuri summa oli aprillis ainult 33-40 kraadi, kuid öökülma oli suhteliselt vähe. Maikuu I ja II dekaad andis soojalisa tagasihoidlikult (3-5 kraadi efekt temp ööpäevas). Proovide võtmise ajaks oli efekt temp summa Sakus 115 ja Viljandis 145 kraadi. Viimasel nädalal on ilm muutunud soojemaks, niiskust on mullas piisavalt ja heintaimede massi juurdekasv tuleb suur.
Analüüsiandmetele tuginedes on silotegemine erandkorras võimalik. Kiirekasvulistest heintaimedest hakkas aas-rebasesaba õitsema ja kerahein on jõudnud loomise faasi. Neid taimikuid on üldiselt vähe ja proove ei ole sealt võetud. Teiste kõrreliste heintaimede kasvukõrgus ulatus 40 sentimeetrini (kõrsumise faas). Rohumass on aga alla 20% kuivainesisaldusega ja kuivaine saak tuleb kuni 2 t/ha. Nädalaga suureneb KA saak tonni võrra, seda massi juurdekasvu ja kuivainesisalduse tõusu arvel.
Proteiinisisaldus oli hästiväetatud rohus üle 22% ja kuivaine seeduvus 70% ringis. Kiusisaldus (NDF ja ADF%) oli veel väike, kuid suureneb nädala vältel soovitud tasemele. Eeltoodust lähtuvalt saab massilise silotegemisega alustada järgmise nädalal. Vaata 21. mai siloseire andmeid siit.
Kommentaar 28. mai rohuproovide analüüsi alusel
Rohumassi kogus ja selle kvaliteedinäitajad jõudsid eelmise aastaga võrreldes samale tasemele. Eelmine nädal (21. kalendrinädal) oli ilma poolest heintaimede kasvuks ja arenguks soodne. Nädalaga lisandus soojust niivõrd, et kõrrelised said optimaaseks niiteajaks vajaliku efektiivse temperatuuri summa (180-200 kraadi) Kesk- ja Põhja-Eestis kätte. Lõuna-Eesti on taimede arengu poolest nädala võrra ees.
Kuivainesisaldus oli heintaimedes endiselt väike (alla 20%), sest toimus hoogne massi juurdekasv. Kuivaine seeduvuse ja proteiinisisalduse vähenemine oli tavapärane. Soovitatud alumise piirini jõudsid Põlva vanem põldhein, Halinga kerahein ja Pihtla proovid. Kiudaineid moodustus suhteliselt palju, kuid nende sisaldus ei ületanud soovitavat taset. Äramärkimist väärib keraheina ja põldtimuti suurem kiusisaldus.
Ilm muutus jahedaks ja vihmaseks, mis ei soodusta silotegu. Nendes tingimustes on loota siiski kvaliteedinäitajate märksa aeglasemat vähenemist. Vaata 28. mai siloseire andmeid siit.
Uued proovid võetakse analüüsimiseks 04. juunil.
Kommenteeris
Uno Tamm
EMVI vanemteadur
