Umbrohumürki pritsivat traktoristi keelama läinud kirjamees sai sõimata nagu karjapoiss ning mürgisahmaka tuulega otse näkku
Kirjanik ja talunik Roy Strider sai möödunud laupäeval nagu karjapoiss sõimata, kui oma kodumajast mõnekümne meetri kaugusel umbrohumürki pritsivat traktoristi keelata püüdis.
Põlvamaal Ahja vallas Mustakurmu külas elava Strideri ajaloolise väärtusega talu hoovis käisid parajasti väikesed talgud, kui kell 15.30 ilmus kiviviske kaugusele suurtaluniku põllule põldrõikatõrjet tegev traktor. Tuul oli üsna tugev ja puhus otse Strideri aia, külaliste ja koduloomade suunas. Rohelise maailmavaatega kirjamees läks traktoristilt aru pärima.
Talunik teeb mis tahab
Strider jõudis parasjagu põllu äärde, kui mürgipilve õhku paiskav kaadervärk tema nina eest peatumata mööda sõitis ja teda tugeva taimemürgiga üle külvas. Kirjamehe sõnul oli see arvatavasti umbrohtu hävitav Roundup.
"Kiirustasin traktorile teise põlluserva vastu. Seekord masin peatus. Traktorist väljunud mees sõimas, ähvardas ja mõnitas mind, kuidas oskas," räägib ta.
Viisakamad sõnad, mis tülitaja pihta lendasid, olid "tatikas" ja "raisk".
Budist Strider selgitas traktoristile, et kuna tuulekiirus on üle kaheksa meetri sekundis, siis taimekaitsevahendit pritsida ei tohi. Suurtalunikule tööd teinud traktorist keeldus ütlemast, mida ta pritsib.
Otse põllult helistas Strider põllumajandusameti Põlva keskuse juhatajale Malle Järveojale, kes lubas inspektori esmaspäeval olukorda uurima saata.
Sõim oli nõnda vali, et 300 meetri kaugusel elavad naabrid tulid uurima, mis lahti on. Vastasseis põllul ei nõrgenenud ka siis, kui suurtalunik ja tema naine kohale sõitsid. "Mina lähtun taimekaitseseadusest ja sellist asja seal kirjas ei ole. Sinul on omad sõbrad – taimekaitsesõbrad. Arvesta, et minul on omad sõbrad! Kaine võttis telefoni, valis mingi numbri ja teatas. Nii! Hakka pritsima! Hakka kohe pritsima! Meie mürgitame siin edasi," kirjeldab Strider kohtumist talunikuga.
Mustakurmu külas elav Riina Saavik kinnitab, et naabrimees ei pea mitte oma eravõitlust.
"Meil oli suvel lausa külakoosolek, kus maaülikooli õppejõud Anne Luik käis taimekaitsemürkidest rääkimas. Meie oma küla mesinikul hukkusid mürkide tõttu mesilased. Endal kuivasid põllu lähedal kasvavad oad. Seadus seaduseks, aga põlluomanik võiks viisakusest ühe kõne teha ja pritsimisest teada anda," leiab ta.
Talunik Hainer Kaine ütles Õhtulehele, et on Prantsusmaal ja juhtunust rääkida ei saa.
Põllumeeste Keskliidu asepresidendi Jaan Sõrra sõnul on tänapäeva pritsid sellised, et 50 meetri kaugusele mürgipiisad ei lange. "See on puhas jama. Pihustitest pritsitakse välja mikropiisku ja kemikaalid on ka nõnda kallid, et keegi ei raiska seda kraavipervedele," nendib ta.
Mürk hävitab mesilasi
Põldude keskel elav Strider väidab, et mürgitamiste ja väetamiste tagajärjel on ümbruskonnas vähemaks jäänud putukaid ja konni.
Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimehe Aleksander Kilgi sõnul hukkus mullu Märjamaal lausa 40 mesilasperet. Mesilindudest leiti taimekaitsemürkides sisalduvat glüfosaati.
"Kas mürgikogus oli mesilastele tappev või lihtsalt ohtlik, aga inimeste läheduses mürgi pritsimine on igal juhul lubamatu. Määruse kohaselt peab taimekaitsevahendi kasutaja kaks päeva ette teavitama neid, kelle mesipuud asuvad kuni kahe kilomeetri kaugusel pritsitavast põllust. Seda siis, kui mesila olemasolust on teada antud," räägib Kilk.
Põllumajandusameti peadirektori asetäitja Raina Mõttuse ja taimetervise osakonna juhataja Jan-Roland Raukase selgitusel on taimekaitsevahendite kasutamise nõuded sätestatud taimekaitseseaduse ja põllumajandusministri möödunud aasta määrusega. Viimase alusel on taimemürke keelatud pritsida, kui tuule kiirus on üle nelja meetri sekundis. Välja arvatud juhul, kui seadme kasutusjuhendis toodud tehnilised andmed lubavad taimekaitsevahendit kasutada ka suurema tuulekiiruse korral. Samas öeldakse põllumajandusametist, et teavitamiskohustus on sätestatud tõesti vaid mesinike puhul ja taimekaitsetööde minimaalset kaugust elamutest kehtestatud pole. Erandiks on veekogud, mille puhvertsoon on kuni 20 meetrit. Ka on pritsimise ajal keelatud kõrvalise inimese viibimine töötava seadme läheduses. Esmaspäeval käis põllumajandusameti Põlva keskuse ametnik Peeter Protsin Mustakurmu külas kontrolltoiminguid tegemas. Kontrolliti ka meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi vaatlusjaama andmeid, mille kohaselt 29. septembril piirkonnas lubatust suuremat tuulekiirust polnud.
Küll tuvastati, et pritsitud alal oli arvukalt õitsvaid taimi. Õitsvate taimedega ala pritsimine on keelatud. Võimaliku seaduserikkumise üksikasjade selgitamiseks alustas amet väärteomenetlust.
"Karistusena rikkumise eest on trahv 200 trahviühikut (800 eurot), juriidilisele isikule 2000 eurot. Kaebusi taimekaitsevahendite kasutamise kohta on laekunud ka varem. Mullu tehti sellega seoses 15 ettekirjutust ja viidi läbi kaheksa väärteomenetlust," ütleb põllumajandusameti personalibüroo peaspetsialist Marelle Pihlak.
Vähk ja DNA-kahjustused
Herbitsiidides sisalduva glüfosaadi tekitatavad sagedasemad vaegused on silmade kipitamine, pisaratevool ja nägemise ähmastumine. Raskematel juhtudel nahalööve, naha põletused või sügelemine, iiveldus, kurgu kraapimine. Täheldatud on astmahoogusid, hingamisraskusi, pearinglust, nohu, uimasust. Glüfosaatide jääke on leitud ka laste uriinist, kes pritsimise ajal olid lähikonnas.
Eesti Maaülikooli taimekaitseosakonna professori Anne Luige sõnul on palju ohtlikum herbitsiidide krooniline toime. Kanada, Rootsi ja USA teadlaste uuringutest selgub, et inimestel, kes on glüfosaatsete herbitsiididega tegelnud rohkem kui kahe aasta vältel, suureneb tõenäosus haigestuda Mitte-Hodgkini lümfoomi. See varem väga haruldane vähiliik levib praegu maailmas kõige kiiremini. Põllumajandustöötajatel on suurenenud haigestumus ka luuüdikasvajasse, verevähki, kilpnäärmekasvajasse ja munandivähki. Samuti on kahjustusi leitud inimese ning veiste vererakkudes ja sidekoes. Luige sõnul on teada, et Roundup vähendab meestel suguhormooniproduktsiooni kuni 94% ja see võib põhjustada ka endokriinsüsteemi häireid. "Prantsusmaa teadlased avastasid, et Roundup põhjustas kahjustusi rakumembraanides ning DNAs. Taimi mürkidega hävitades hävitame aastate jooksul tegelikult iseennast," kinnitab Luik.
Arvo Uustalu, Õhtuleht (04.10.2012)
