Rukki Selts tunnustas paarikümneaastast rukkikasvatuse tööd

Rukki Selts tunnustas paarikümneaastast rukkikasvatuse tööd

Eesti parimaks rukkikasvatajaks auhinnati tänavu Kaarli TÜ juht Madis Avi, kelle ettevõtte viljakasvatus algaski paarkümmend aastat tagasi rukki külvamisega.

Eesti Rukki Selts autasustas kolmandat aas­tat parimat rukkikasvatajat. Tänavu anti Tauno Kangro Rukkikülvaja kuju Kaarli TÜ ju­hile Madis Avile.

Madis Avi on Kaarli TÜjuhina olnud stabiil­ne rukkikasvataja. Järgmisel aastal saab ettevõ­te 25aastaseks ja seni on igal aastal rukist kasva­tatud keskmiselt 200 hektaril. Sel aastal oli ko-ristuspind veidi suurem. Kasvatati nii Sangas­te rukist kui ka hübriidsorte.

Avi ütlusel oli tänavu rukki saaks hea, kui Sangaste sort väljaarvata. Kui muudelt sortidelt saadi saaki 5,5 tonni hektari kohta, siis Sangas­te saagiks oli vaevalt 3 tonni. "Juhtus selline lu­gu, et Sangaste lamandus enne õitsemist, pani­me veidi mööda väetamisega ja koristus oli ras­ke ning koristustempo oli aeglasem," rääkis Avi.

Kokku oli Kaarli TÜs tänavu 240 hektarit rukist, millest Sangastet oli 80 hektarit.

Avi ütles, et rukkiga ta oma maadel tegevust alustas ja pole veel kunagi täitsa alt läinud. Ruk­kil on kindel koht külvikorras. "Et meie maad Tartumaal Varal olid kehva mullaviljakusega, siis olid esmased vähenõudlikumad kultuu­rid rukis ja kaer, mida hakkasime kasvatama. Nüüd, kus maad on aastatega paremaks muu­tunud, on lisandunud ka teised teraviljad," sel­gitas Avi.

Tasuvuse koha pealt ei ole aga seis nii hea. Avi sõnul on eesmärk saada käivet 700-800 eu-rot hektari pealt, sel juhul peaks olema rukki saak 5-6 tonni ja nisu saak 5 tonni. "Uute hüb-riidsortidega on see võimalik aga nende talve­kindlus on ebaühtlane," nentis Avi.

Kaarli TÜ rukis läheb müügiks sel aastal ai­nult Tartu Millile. "Me ei hakka riske maanda­ma eri kohtadesse müües – sellised väikesed ris­kide maandamised pole ära tasunud," selgitas ta. Teine suurem koostööpartner on Baltic Agro.

Avi tõi ühe võrdluse rukki hinna kohta: "Kui­gi erinevaid aegu ei saa otseselt võrrelda, on hea näide, et kui 1990. aastal müüsid 8 tonni rukist, said osta selle raha eest Belarusi traktori, nüüd saad sama koguse müügist LMi laadurile kaks filtrit ja pangetäie õli."

Tasub teada

Millest sõltub rukki pind

Põllumajandusettevõtte tegevuse peasuundadest

sortide valikust (talvekind­lus ja seisukindlus, mõningal määral ka saagikus)

Vahetu konkurent külvikor­ras on talinisu – kui on hea tal­vekindlusega sort, siis on tu­lem rahalises väljenduses suurem kui rukkil. Kuid vale nisusordiga võib kõvasti alt minna ja enam kahju saada kui talirukkiga.

Turuolukorrast (hind ja tu­rustamise võimalused)

Ilmastikust (kas ilm võimal­dab koristada enne, kui tera peas kasvama läheb; eba­soodsa talve puhul hävib rukis lumiseene ja liigse pinnavee tõttu ning põllud küntakse ke­vadel ümber)

Põllumehe isiklikust huvist rukki vastu

Kommentaar

Rukki kasvatamine on odavam

JAANUS MARRANDI 
OÜ Estonia juht, 2013. aasta parim rukkikasvataja

Eelmise aasta rukkikülvaja kuju saamine oli ettevõttele olulise tähendusega autasu ja tuli tänu kogu kollektiivi ühisele tööle. Rukki väärtus­tamine ja selle kasvatamine ning sellest laiemalt rääkimi­ne on tänuväärne tegevus.

Selle aasta saak on meil koristatud ja saab rahule jää­da. Rukist oli tänavu maas 518 hektarit ja saagiks saime 2500 tonni leivavilja kategoo­ria vilja. Loomulikult jätka­me ka järgmisel aastal rukki-kasvatust, aga mis mahus, se­da on vaja mõelda. See sõltub lisaks ilmale ka paraku po­liitikast. Igal juhul on rukist kasvatada odavam kui mõn­da teist teravilja.

Tasub teada

Kaarli TÜ

Tegevusala: teravilja, rapsi, heinaseemne ja rohtsete söö­tade tootmine 2600 hekta­ril, lisaks põllumajandusliku­le tootmisele tegeleb ühistu metsanduse, hakkpuidu toot­mise ja seemnevilja sorteeri-misteenuse pakkujana.

Teravilja kasvatus: 2013. aastal kasvatati teravilja 1400 hektaril: toidu- ja söödakaer 415 ha, oder 140 ha, suvinisu 105 ha, raps 110 ha, hernes 30 ha ning talivilja 600 ha – ru­kist 221, nisu 194 ja rapsi-rüpsi 185 hektarit.

Masinapark: koosneb New-Hollandi traktoritest ja kom­bainidest. Kasutusel on Horc-hi külvik ja sügavkobesti, Kver-nelandi adrad ja Lemkeni ran-daal, taimekatsetöödeks on 2500 l Caruelle Olympicu prits.

Töötajaid: 18

Saavutused: mitmekordse viljelusvõistluse võitjana on ettevõtte juhi Madis Avi käes senine kaera rekordsaak 7 t/ha.

Tulundusühistu Kaarli on Eesti Rukkiseltsi ja Tartumaa Põllumeeste Liidu liige, asuta­jaliige tootjarühmas Kaarliveski Tulundusühistu.

1990. aastal müüsid 8 tonni rukist ja ostsid selle raha eest Belarusi traktori, nüüd saad sama koguse müügist LMi laadurile kaks filtrit ja pangetäie õli. 

Madis Avi, Kaarli TÜ juht

221 hektaril kasvatas Kaarli TÜ eelmisel aastal rukkist. Suurem pind oli vaid toidu- ja söödakaera all – 415 hektarit. Rukkiga ei lähe põllumees päris alt kunagi.

 

Meelika Sander-Sõrmus, 22.09.2014, Äripäev (Põllumajanduse erileht), lk 16, 18-19. 

 

2014-09-23T10:00:00+00:00 Teisipäev, 23. september, 2014|Uudised|