Eesti põllumajandustootjate keskliidu arvutused näitavad, et enamikul aktiivsetest põllumajandustootjatest vähenevad otsetoetused uuel finantsperioodil hüppeliselt kuni 50% aastas. Kõige suuremate kaotajate hulgas on Saaremaa põllumehed.
“Kui püüda tulemusi üldistada, siis kõige rohkem kaotavad seni LFA-aladel toimetanud piimatootjad, nagu näiteks Kärla ja Mereranna,” ütles kirjas põllumajandusministeeriumile Eesti põllumajandustootjate keskliidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu. “Vähem kaotavad need, kes on seni vähem teinud, need, kel pole loomakasvatust, kel pole viljavaheldust,” lisas ta.
Eesti põllumajandustootjate keskliidu arvutused lähtuvad PMAN-is ja MAK-i juhtkomisjonis tutvustatud kavadest, mille põhjal koostas katusorganisatsioon iga oma liikme otsetoetuste ja arengutoetuste (v.a investeeringu- jm ühekordsed toetused) kogusummad eeloleval finantsperioodil.
Saaremaa põllumeeste liidu juht ja aasta põllumees 2013 Tõnu Post ei ole toetuste sedavõrd suure kahanemisega üldsegi rahul. “Tegelikult on see väga närune olukord, kui meie toetused on vähenenud sisuliselt 50 protsenti,” lausus Post. “Raha puistatakse laiali ja võetakse nende käest ära, kes on seda siiamaani ausalt ja hästi kasutanud ning kes on head maksumaksjad ja toodavad eksportkaupu, millest riik elab,” lisas Kõljala POÜ juht, kelle ettevõtte toetused vähenevad sadade tuhandete eurode võrra.
Tõnu Posti sõnul on põllumajandusettevõtted kasutanud kogu toetustest laekunud sissetuleku investeeringuteks ja toetuste vähenedes läheb elu raskemaks, sest Eesti põllumehe konkurentide toetused teistes riikides on ju palju suuremad. “Kui seni on räägitud, et uuel perioodil tuleb toetuse ühtlustumine ja perioodi lõpuks jõutakse 75 protsendini EL-i keskmisest toetusest, siis praegu käitub põllumajandusministeerium just täpselt selliselt, et meilt võetakse veel 50 protsenti vähemaks,” osutas Tõnu Post. “Toetuste ühtlustamine toimub meil vist millegipärast rohkem Uus-Meremaaga, kus toetuste protsent on suht null,” pakkus ta.
Ka Tõnu Posti sõnul kaotavad uue maaelu arengukavaga just need tootjad, kes – nagu saarlased ja võrulased – tegutsevad ebasoodsamates piirkondades (LFA), mis loob palju keerulisemad tootmistingimused.
Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti ütles, et 2014. aastal jätkub otsetoetuste maksmine pea samadel alustel kui seni. Aastast 2015 tuleb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kohaselt mitmeid muudatusi, aga millised need täpselt on, pole veel otsustatud. Nende otsuste tegemiseks jätkab põllumajandusministeerium uuel aastal arutelusid põllumeeste esindajatega. Fakt on, et põllumajandusmaa Eestis suureneb igal aastal, mis lahjendab otsetoetuste ühikumäära, märkis Lemetti. Otsetoetuste summa eraldati Eestile 2011. a põllumajandusmaa hektarite arvu järgi (865 000 ha), aastaks 2020 prognoositakse aga põllumajandusmaa laienemist 1 miljoni hektarini.
Ka muutub uuel perioodil maaelu arengukava toetuste nimekiri: lisandub uusi toetusi (näiteks keskkonnasõbraliku aianduse toetus), osa toetusi (näiteks ebasoodsamate piirkondade toetus) aga kaob.
Ain Lember,
Saarte Hääl, 23.11.2013
