Saarlased, rõõmustagem! Peagi avatakse villatööstus

Saarlased, rõõmustagem! Peagi avatakse villatööstus

Vilma Rauniste,
Meie Maa, 30.05.2013

Maakonnas pole villatööstust olnud pärast Saare kombinaadi seiskumist. Paarkümmend aastat on kudumislõnga vajanud naised võtnud villakotid ühes, et Triigi sadamas Hiiumaa praamile astuda. See aeg saab nüüd otsa.

Seda tänu Karen Allasele ja teistele tragidele lambahuvilistele, kes moodustasid MTÜ Saaremaa Vill ning selle ühe tegevusena villatööstuse rajamise ette nägid. Muidugi pidi olema entusiaste, kes tööstuse rajamise raskused enda peale julgesid võtta. Perekond Sepp inimtühjast Lõu külast julges.

“Nüüd oleme jõudnud niikaugele, et masinad on püsti, ise ka ei usu seda. See on nii suur asi! Algas ju kõik maja ehitamisest tühja koha peale,” ütlesid ettevõtjad Merike ja Egon Sepp maikuu keskel Meie Maale.

“Meil on praegu aktiivne õppimise aeg, proovime ja katsetame, reguleerime ja proovime uuesti. Klientidelt me ei julge veel villa vastu võtta, kuid pärast villatööstuse ametlikku avamist avame teenuse kõigile,” ütlesid ettevõtjad.
“Õpime praegu tõesti iga jumala päev. Kui lõnga saab kudumismasinaga kududa, on lõng ühtlane. Selle vesti, mis mul seljas, kudusingi proovitööks, et veenduda, kas lõng on ühtlane,” ütles perenaine Merike.

Masinate timmimine

Masinad saadi üles ühe nädalaga, elektritöödega läks samuti kiiresti, ainult pesumasin oli siis veel programmeerimata. Kuivatuskapp seni veel puudub, villa kuivatamine tahetakse viia infrapunakiirtel toimivaks. Praegu, suvisel ajal on peremees villa õues kuivatamiseks teinud spetsiaalse villakuivatusresti. Merike teab, et villa päikese käes kuivatada ei tohi, sest päike sööb kiu hapraks, sestap tuleb villast esemeid püüda kuivatada võimalikult vilus.

Villapesuvesi Seppadele peavalu ei valmista – Salme puhastusjaamaga on leping, mis tagab ülepäeviti tonni saastevee üleandmise. “Edaspidi üritame saastet vähendada, tahame reoveest eraldada lanoliini. Meil on puhast lanoliini vaja. Seda tuleb lisada villamasinasse, et vill paremini läbi käiks. Siis saame Salme puhastisse viia ainult mustuse, reoveest välja võetava lanoliinrasva teha aga tooteks,” rääkis Egon kaugemast perspektiivist.

Lõng ja hollandlased

Merike näitas oma lõngakorve, kus nii kolmekordset käsitsi kedratud lõnga kui uute masinatega katsetuskorras valmistatud kahekordset, ühekordset ja ülipeent Haapsalu salli lõnga. Toon-toonis värvusega ja koeravillaga segulõnga, eri tõugu lammaste villast lõnga, et selgitada, milleks üks või teine on kõige sobivam.

Kaks päeva tagasi olid neil külas käinud hollandlased ja kiitnud lõnga head kvaliteeti. Külalised olid öelnud, et neil on samaväärne lõng mitu korda kallim. “Hollandlased ostsid kogu nähtaval olnud lõnga ära. Nemad ei osanud juurde küsida, mina aga ei taibanud teisest toast lõnga juurde tuua. Pärast kuulsin, et nad olid Kuressaare turult lõnga juurde ostnud, minu oma,” rääkis Merike.

Jutujärg jõudis lõnga hinna juurde. Peremees loetles: “Meil on nišitoode, saame alustada vastuvõtmist ühest kilost villast, suured tööstused alla 50 või saja kilo vastu ei võtagi. Nende hinnad on odavamad, nad teevad masstööd. Oleme arvutanud, et tavalise lambavillalõnga kilo teenus on umbes 20 eurot. Kui tuleb mängu koerakarv, tuleb masin seadistada aeglasemaks. Me müüsime hollandlastele 30%-lise koeravilla sisaldusega lõnga 100 eurot kilo, see oli nende meelest väga odav,” rääkis peremees. “Kilo koeravilla maksab 60 eurot, meil on koera- ja lambavilla segulõnga teenustöö hind plaanitud 38 eurot kilost.

Kõige suurem kuluartikkel on elekter, kui selle odavamaks saab, saab teenuse hinda alandada. Ka see on meil plaanis, tahame edaspidi paigaldada siia väikese tuuleveski,” lausus Egon.

Tuur tööstusse pani pea pööritama

Lõnga saamiseks peab vill läbima mitmeid masinaid. Esmalt pesumasina, siis kuivati, “hunt” raputab okkad ja purud välja, eelkraas ehk kamm kammib villa läbi, seejärel kraas, kust väljub lõnga toore – heie, mis ketrusmasinas ühekordseks lõngaks saab. Kahekordse lõnga soovimisel läheb lõng kahelt poolilt keeru saamiseks korrutusmasinasse.

Kogu see masinate hulk läks maksma 200 000 eurot, millest 120 000 saadi toetusena. “Need masinad on eluaegsed, ühtegi võll-laagrit neis ei ole, kõik on liuglaagritega. Kui määrida, ei saa need kuluda. Kõik masinad on nii ehitatud, et liikuvad osad ei kulu ja töötavad veel ka saja aasta pärast,” loodab Egon.

Laialdased oskused

Selles peres osatakse teha praktiliselt kõike. Kui toa poolt villatööstusesse minna, tuleb enne läbida erinevaid mõttelisi töötube: musitseerimise tuba, mis küll antud asjasse ei puutu, aga mis on kõiki pereliikmeid siduv tegevus. Siis puutöökoda, sepikoda, rätsepa töötuba ja kangasteljed. Välja on paigaldatud suur katel lõngade värvimiseks looduslike materjalidega.

Mõlemad, nii Egon kui Merike, lõpetavad juulis rahvusliku puidukäsitöö eriala, mis tähendab, et väga kiirel ajal tuli ehituse ja masinate häälestamise kõrvalt leida aega ametikoolis käimiseks ja nüüd kutseeksamite tegemiseks. Kogu elamise mööbel on Egoni enda tehtud. Merike on pununud lõngakorve, teinud leivalabidaid ja palju muid väiksemaid esemeid. Lõputööna on Merike teinud leivaküna ja lasna, Egon voki.

Talvel laoti mitukümmend meetrit kiviaeda, varakevadel püstitati energiakasvuhoone, kus kasvavad nii tomatid kui muud taimekesed. Aga ka 20 pardipoega, mis peremehe omavalmistatud inkubaatoris Raimond Elliku käest saadud munadest koorusid. Egon putitas töökorda vana ekskavaatori, millest nii ehituse kui muude tööde juures on suur abi olnud. Lammastele-kitsedele on tehtud korralikud aiad. Pere kaks laulu- ja pillipoissi, Uudo ja Karret, on oma varasematele oskustele puidu- ja sepatöö alal omandanud palju uusi kogemusi erinevate tööde tegemisel. Poistele töötegemine meeldib, ema sõnul on laste abi villatööstuse valmimisel olnud märkimisväärne.

Loetelu võiks veelgi jätkata, aga praegu on ikkagi kõige tähtsam villatööstuse ametlikuks avamiseks valmistumine, mis plaanikohaselt saab teoks jaanipäeva paiku. Siis on Lõu küla villatööstusesse oodatud inimesed nii villakottidega kui muidu uudistajad.

2013-05-30T10:00:00+00:00 Neljapäev, 30. mai, 2013|Uudised|