Eesti kapitalil põhinevad sea kasvatu settevõtted tahavad rajada Eestisse oma lihakombinaadi, mis võimaldaks neil võtta sealihatoo-misest suuremat kasumit ning tulla paremini toime kriisiajal.
Sel nädalal tegid sealihatootjad põllumajandusministrile märgukirja, milles selgitasid sealihatootmise probleeme ja tegid ettepanekuid sealihasektori toetamiseks uue maaelu arengukava raames 2014.-2020. aastal.
Seakasvatajate hinnangul takistab Eesti seakasvatuse arengut võrreldes Lääne-Euroopaga ühise töötlemisettevõtte puudumine. Lihakombinaadi rajamiseks oleks vaja maaelu arengukavas luua seakasvatajatele eraldi meede ühisinvesteeringute toetamiseks.
Vaja 20 miljonit
Kehtivad investeeringutoetuse saamise tingimused on omakapitali kõrge nõude ja varasema tegutsemise nõuete tõttu sealihatootjatele oma kombinaadi ehitamiseks liiga rasked täita. Praegune investeeringumeede toetab olemasolevaid eraettevõtteid, mis kasutavad pahatihti importtoorainet ega anna Eesti seakasvatajale võimalust osaleda tootmisahela viimastes lülides.
Tõuaretustöö ja liha väärindamine ühistute kontrolli all muudaks seakasvatajate jaoks kogu tootmisprotsessi rahastamist paindlikumaks, leiavad seakasvatajad ministrile saadetud kirjas, kus märgitakse, et ühistulise tapamaja investeerimisvajadus oleks hinnanguliselt 20 miljonit eurot.
Samuti põllumajandusministrile saadetud kirjale allkirja andnud Valjala söödatehase sigalate majandusjuhataja Margus Õunpuu ütles, et oma kombinaat annab võimaluse ise oma sead ära tappa ja turul rohkem hinda dikteerida.
Esialgu peaks seakasvatajate kombinaat keskenduma eelkõige rümba tegemisele.
"See on mõeldud olukordadeks, kus sea eest on raske head hinda saada. Oma kombinaadis tuleb tapateenus kindlasti odavam ja seda rümpa on kergem turule müüa," selgitas Õunpuu, kelle sõnul on maailmas palju tööstusi, kus piirdutakse vaid rümba või teatud lihatükkide tootmisega.
"Ainuke mure on see, et kui me tahame oma rümbaga Euroopa turule pääseda, kas meil on siis pakkuda selliseid koguseid nagu seal soovitakse," lisas ta.
Saarlased solidaarsed
Margus Õunpuu ütles, et seakasvatajate oma tööstuse mõte pärineb mandri kolleegidelt, kuid saarlased on sellega solidaarsed.
Eesti põllumeeste keskliidu juhatuse esimees Üllas Hunt rääkis, et keskliit toetab kahel käel sellist tegevust, mis ühistegevuse ja koondumise kaudu viib tugevama tootja tekkele.
Praegu on Eesti seakasvatajad ebavõrdse konkurentsi tõttu suhteliselt nõrgad. Näiteks Soomes makstakse seakasvatajatele emiste arvust sõltuvalt hekta-ritoetust, mida Eestis ei ole. Seakasvataja saab meil oma raha ainult turult ja peab kasutama igasuguseid võimalusi, et olla turult raha kättesaamisel efektiivsem.
"Eesmärk on tulla ikkagi lõpuks kapist välja ja proovida ise midagi teha. Aastaid on sellest räägitud ja nüüd on käes tõehetk, kas sellist suutlikkust on või mitte," ütles Üllas Hunt, kelle sõnul on jäme ots Eesti seakasvatuses praegu Rakvere lihakombinaadi näol soomlaste käes.
Ka Üllas Hunt möönis, et uus kombinaat mitmekesistaks Eesti koduturgu ja looks võimalused kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordiks.
Piimatööstuse rajamise mõte tekitas vastuseisu
4. juunil ilmus Äripäeva tööstusuudiste rubriigis artikkel, milles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kinnitas, et põllumajandusministeerium on ärgitanud piimatootjaid mõtlema oma tööstuse rajamise peale ja ministeerium on valmis toetama piimatootjaid oma piimatööstuse rajamisel. Ministri sõnul on teoreetiliselt võimalik, et piimatööstuses toetatakse järgmisel EL eelarveperioodil ainult ühistulist piimatöötlemist või piimatootjatele kuuluvat ühistulist tegevust. Artiklist võib lugeda ka viidet, et teoreetiliselt ongi kõige efektiivsem, kui talumeiereide kõrval on Eestis vaid üks suur piimatööstus, mis suudab töödelda ligikaudu miljon tonni piima, mida Eestis toodetakse.
Põllumajandusministri artiklile reageeris Eesti toiduainetetööstusi ühendava Eesti toiduliidu juhataja Sirje Potisepp, kes andis teada, et toiduliit sellist suunda ei toeta. Olemasolevad piimatööstused on juba investeerinud üsna suuri summasid tootmishoonetesse, tehnoloogiatesse ja tootearendusse ning vajadus ja kavatsus
lisainvesteeringute järele on ka tulevikus. Samas on olemasolevates piimatööstustes tootmisvõimsust pigem üle. Sirje Potisepa sõnul tekitab põllumajandusministeeriumi lähenemine küsimuse ministeeriumi arusaamade kohta vabast turumajandusest ja vabast konkurentsist.
Helir-Valdor Seeder selgitas omakorda, et lõplikke otsuseid ei ole tehtud ja ministeeriumil ei ole kavatsust tekitada Eestis piimatöötlemise osas monopoli. "Samas on selge, et efektiivsuse ja loodava lisandväärtuse tõttu on suurematel tööstustel konkurentsieelis, seda eriti eksportturgudel. Eestis on hetkel piima töötlemise võimsusi piisavalt, kuid rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks ei ole need alati küllaldaselt kaasaegsed ega tõhusalt rakendatud, mistõttu on Eesti piimatöötlemissektori efektiivsusnäitajad võrreldes Lääne-Euroopa riikidega oluliselt madalamad," märkis põllumajandusminister. Seederi sõnul on suuremate tööstuste osas edasine kontsentreerumine kahtlemata vajalik ja sellele tuleb ka toetuste kaudu kaasa aidata.
Ain Lember, Saarte Hääl
