Sadala Agro katsetab iga päev

Allikas: video Rohumaaribad, kattekultuurid ja otsekülvi masinad ning lingitud artikid. Artikli koondas H.Tamsalu, METK

Värskelt valmis video Sadala Agro OÜ-s toimunud demonstratsioonipäevast 24. juulil 2024, mis tõi kokku põllumajandustootjad ja eksperdid, et arutleda ja tutvustada kliimakindla põllumajanduse praktilisi lahendusi. Ettevõte on põllumajandusmaastikul tuntud, osaledes mitmetes rakenduslikes projektides ning näidates oma tegemisi paljudele huvilistele. Seekordne üritus keskendus haljasväetiskultuuride tehnoloogiale, mullasõbralikele masinatele ning elurikkust edendavatele rohumaaribadele.

Sadala põllumajandusettevõtete hulka kuuluvad lisaks Sadala Agrole ühise juhtimise alla veel Sadala Piim, Sadala Mahe, Torma Põllumajandusosaühing ja Vaiatu Agri OÜ. Kokku töötab neis ettevõtetes suurusjärgus 150 inimest, kes lisaks taime- ja loomakasvatusele on hõivatud ka näiteks ehituse ja maaparandusega. Sadala Piima lautades annab piima tuhat ükssada lüpsilehma, Tormas on lisaks veel 550 lüpsilehma. Maad on nendel ettevõtetel kokku kasutada 10 000 hektarit.

Rohumaaribad: elupaigad kahjurite tõrjujatele ja tolmeldajatele

OÜ Sadala Agro on üks seitsmest põllumajandustootjast, kes katsetab koostöös „Loodusrikas Eesti“ projektiga rohumaaribade kasulikkust põllumaadel. 2023. aastal alanud katses rajati Sadala 58 ha suurusele põllule 12-meetri laiused rohumaaribad, kuhu on külvatud kodumaiste hein- ja õistaimede seemnesegu, mis ühtekokku moodustavad põllust ca kaheksa hektarit. Ahti Kalde sõnul on rohumaaribad end igati õigustanud, kuna põllukahjureid on vähem.

Rohumaaribadeks nimetatakse peamiselt mitmeaastastest, aga ka üheaastastest taimedest koosnevaid rohttaimede ribasid põllumajandusmaastikes. Eelistatult peaksid ribad olema püsivalt sama koha peal ning ilma vahepeal üles kündmata, et soodustada liigirikka pool-loodusliku koosluse kujunemist. Rohumaaribad liigendavad põldu ja suurendavad maastiku mitmekesisust, vähendavad mullaerosiooni, meelitavad ligi põllulinde ja tolmeldajaid ning on põllukahjurite looduslikele vaenlaste (sirelased, jooksiklased, ämblikud, kiletiivalised) elupaigaks. 

Ahti Kalde sõnul on rohumaaribad end igati õigustanud, kuna põllukahjureid on vähem. Projekti raames testitakse erinevaid seemnesegusid – üht liigirikkamat ja teist vähem liigirikkamat. Tartu Ülikooli botaanikud hindavad, milline kombinatsioon ja millised niitmisvõtted toimivad kõige paremini. Hindamine keskendub ka mulla väärtusele: seda, kui palju aitab juurestik suurendada süsiniku osakaalu mullas ja kuidas muutub bakterite ja seente vahekord mullastikus. Ökoalade väärtust söödana aga ei hinnata. Kuigi esimesel aastal kasvas ribadesse tavapäraselt omajagu umbrohtu, siis järgmisel aastal olid lilleribad õiterohked. Eriti paistis silma sigur, mis meelitab ligi tolmeldajaid.

Haljasväetiskultuurid

Demonstratsioonipäeval anti ülevaade haljasväetiskultuuridest, mida katsetab Maaelu Teadmuskeskus (METK) ettevõttega koos projekti Haljas Sadala raames.

Merili Toom, Karli Sepp ja Liina Talgre tutvustasid METKi ja Sadala Agro OÜ koostöös rajatud katset, kus uuritakse mitmeid liike ning erinevaid harimistehnoloogiaid ja väetamisi. Merili Toom selgitas, et vahekultuuride kasutamine on oluline samm säästva põllumajanduse suunas, mis mitte ainult ei aita kaasa keskkonna säilitamisele, vaid aitab ka vähendada põllumeeste tootmiskulusid.

METKi mullamissiooni koordinaator Kerttu Tammik poolt esitletud mullakaevetest oli näha, et vahekultuurid parandavad oluliselt mulla struktuuri ja viljakust. Sügavale ulatuv juurestik aitab mulda õhutada, mis soodustab põhikultuuride paremat kasvu ja suurendab saagikust. Mõlema katse juures (nii rohumaaribade kui ka haljasväetiskultuuride alal) toimusid mullakaeved, mis võimaldasid osalejatel vaadelda mullaomadusi, huumushorisondi tüsedust ja taimede juurestatust

Haljasväetiskultuurid ja vahekultuurid seovad toitaineid mulda ja vähendavad toitainete leostumist/äravoolu. Need parandavad mulla struktuuri ja vähendavad pinnase erosiooni. Nad aitavad alla suruda umbrohtumist ja hoiavad niiskust. Vahekultuurid soodustavad ka bakterite ja seente tervislikumat tasakaalu mullas, olles väärtuslik vahend säästvaks põllumajanduseks. Osalejate üks korduv küsimus oli: „Miks kasvatada vahekultuure?“ ja kas põhikultuuri saab külvata otse vahekultuuri sisse. 

Tehnika: Otsekülv ja ribaharimine säästavad kulusid ja aega

Kliimasõbraliku põllumajanduse võti on mulla harimise vähendamine (minimeerimine). Kasutame võimalikult palju otsekülvi, ütleb Ahti Kalde. Künd on viimane mullaharimise meede, mida Sadalas rakendatakse, kui teistmoodi ei ole võimalik: üldjuhul pärast maaparandustöid, kui hiljem on vaja mulda tasandada. Mahepõllumajanduse sektoris kahjuks künnist loobuda ei saa. „Kasutame taliteraviljadel ka äestamist mulla pealmise kihi õhutamiseks ja taliviljade võrsumise soodustamiseks ning niiskuskadude minimaliseerimiseks kevadel,“ jätkab Kalde. Traditsioonilise mullaharimise puhul kannab põld masinat alles kaks-kolm päeva pärast vihma. Meie kliimas pole garantiid, et selle aja jooksul ei hakka uuesti sadama. Otsekülvi puhul saab aga juba järgmisel päeval pärast vihma põllule tulla.

Meenutuseks: otsekülv on põllukultuuride viljelusviis, kus kultuurid (näiteks teravili, õlikultuurid, heintaimed jt) külvatakse eelneva kultuuri kõrde, mida enne külvi ei ole haritud. Mulda haritakse minimaalselt ja säilib mulla niiskus. Hea mikrokliima loovad eelmise kultuuri koristusjäägid, need pakuvad ka uutele taimedele kaitset külma ja tuule eest, ning oluliselt väheneb erosioon ja sellega seotud toitainete äravool.

Striptill õigustab ennast

Uued tehnoloogiad vajavad uusi masinaid. Teemasse süvenedes leiti Sadalas, et on vaja ka vedelsõnnikut ribakülvis väetisena kasutada. Volmeri striptill valmistab mulla ette, ketas lõikab õigesse kohta pilu sisse, sahk kobestab seda ja paigutab kahes erinevas kihis vedelsõnnikut. Järgmisena külvab täppiskülvik Väderstad Tempo maisi täpselt õigesse punkti, 5-6 cm eemale kohast, kuhu sai vedelsõnnik. Veidi eemale seepärast, et vedelsõnnikust eralduvad gaasid ei mõjutaks otse taime idanemiskeskkonda.

Kui viia sõnnik maa sisse, ei lõhna see olulisel määral ja ammoniaagikaod on võimalikult väikesed. Ribaväetamise efekt tagab taime kiire kasvu, sest juured lähevad nüüd sügavamale, kus on eelkobestatud pind ja rohkem niiskust. Taim vajab 15-20 % vähem vett, et kasvaks samasugune biomass. Haritud saab ainult muld, kuhu külvame seemne. Ülejäänud muld jääb harimata, selle pind ei vaju ning kapillaarid harimata osal jäävad kahjustamata. Põllul võib peal sõita näiteks madalsurve rehvidega veokitega ilma, et roopaid tekiks. Mulla struktuur on alles, vihmaussid toimetavad mullas ja kobestavad seda loomulikul moel. Eelmise kultuuri põhk jääb samuti kahe kasvava taimerea vahele alles, mis toimib loodusliku multšina ning kaitseb mulda liigse aurumise ja sademete eest. Ei ole ka vaja täiendavaid mullaharimise töökäike, mis toob kokkuhoiu kütusekulult ning masinakuludelt.

Mullaharimise miinimumini viimine võimaldab vähendada traktorite töötunde, tööjõukulu ja CO2 heidet, ning samal ajal kasvatada süsiniku hulka mullas. Ribakülvi tehnoloogia säästab 50% kütust ja ligi 70% tööaega. Tänu harimata pinnale paraneb mulla struktuur, mis tähendab, et põld kannab hästi isegi pärast vihma.

Praktikate demonstratioon

Sadalas käib põllumehi ribaharimise ja otsekülviga tutvumas omajagu. „Need on inimesed, kes tahavad oma tegevuses midagi muuta,“ ütleb Kalde. „Neile on oluline mullakaitse ja kulude kokkuhoid. Et olla konkurentsivõimeline mitte ainult rahaliselt, et saada rohkem kasumit, vaid selleks, et su põhiline tootmisvahend ehk muld oleks jätkusuutlik. Ja et sa ise oleksid ka jätkusuutlik, kui saad vähem kulutada sama suure saagi saamiseks. See ongi tehnoloogiliste muutuste eesmärk.“

Demonstratsioonipäev Sadala Agro OÜ-s näitas selgelt, et väikesed muutused võivad avaldada suurt mõju. Rohumaaribadest haljasväetiskultuurideni ja otsekülvini sillutavad need tehnikad teed tuleviku kliimakindlale põllumajandusele.  

Sadala Agro OÜ on üks 25 demofarmist Eestis, kes osaleb Climate Farm Demo projektis, panustades põllumajandustootjate vahelisse kogemustevahetusse.