Millised on mullas toimuvad muutused, kuidas need peegeldavad keskkonnas toimuvat ning mil määral on muld inimtegevusest mõjutatud? Vastused saab Keskkonnaagentuuri koordineeritud mullaseire tulemustest.
Nii püsivad rohumaaribad kui ka hekid ja põõsasribad suurendavad maastiku mitmekesisust, pakuvad läbi aasta elu-, varje- ja toitumispaika s.h. tolmeldajatele ja kahjurputukate looduslikele vaenlastele. Rohumaaribad vähendavad põllule jõudvate umbrohtude ja kahjurputukate hulka.
Kuigi metsa istutatakse peamiselt kevadel, on järjest levinum ka sügisene, septembris tehtav metsauuendus. Küll aga peab sügisese istutamise juures silmas pidama erisusi võrreldes kevadise istutamisega.
Sellel sügisel alustab tegevust taastava põllumajanduse fookusgrupp, mis keskendub mulla tervisele.
Mulla ABC on abiline mulla olemuse tundma õppimiseks. Detsembris 2023 ilmus sarja kuues osa - Mullavesi. Taimekasvu ja mullaharimise seisukohast on oluline teada, kui palju vett mullas on, kui kiiresti vesi mullas liigub, kui palju on muld võimeline kinni hoidma ja kui suur on taimedele omastatava vee osa.
Muld on kõike muud kui elutu: mullast sõltub rohkem kui poolte maailma liikide käekäik. Mulla tähtsust mullaelustikule on tihti alahinnatud.
Niidu looduskaitseliste väärtuste hindamisel on nüüdsest abi tuttuuest teatmikust "Eesti pärandniitude taimed". Lisaks aitab taimi määrata tasuta taimeäpp Flora Incognita.
Kasvuhoone paigutamine muu tootmishoone katusele võib tunduda omapärane. Projekt GROOF vaatab katusekasvuhoonete võimalusi heitgaaside seisukohast.
Vaevalt on Eestis või Euroopas mõni põllumajandustootja, kes poleks mõelnud: kuidas kliimamuutus mu ettevõtmisi mõjutab. METK kutsub liituma kliimaprojektiga.
Keskkonnaportaalis on avaldatud uus analüüs, millega seoses valmis tööriist ja kaardikihid, kust saab ülevaate, kui suur osa Eesti pindalast on hõivatud metsa- ja põllumaa, hoonestuse, teede ja teiste objektidega.
