Möödunud sügisel Soomaale rohumaid hooldama toodud poolmetsikud koniku tõugu hobused elasid talve ja suurvee hästi üle. Nüüd on kari saanud täiendust — kevadisel tärkamisajal on ilmavalgust näinud neli varssa.
Soomaal hobuseid karjatava Eesti pärandmaastike seltsi eestvedaja Georg Artma sõnul on vanim varss kahekuune ja noorim tuli ilmale kolm nädalat tagasi. Nad kõik on hea tervise juures ja elavad koos ülejäänud karjaga Soomaa koplis.
Mullu septembris Hollandist Soomaale poollooduslikke kooslusi hooldama toodud 23 täiskasvanud koniku tõugu hobusest on alles 22. Üks loom suri talvel siseelundites tekkinud probleemide tõttu.
«Teised elasid talve hästi üle, õnneks oli lund vähe,» kõneles Georg Artma. «Ainuke viga oli see, et territoorium, kuhu nad talveks paigutasime, osutus liiga väikeseks. Nad ei leidnud sealt piisavalt toitu ja pidime andma lisasööta. Järgmisel aastal tuleb neile jätta suurem talvitusala, kust nad saavad ise rohkem toitu kaapida.»
Üleujutuse ajal viidi konikud kõrgemale kohale.
Kuigi mõned konikud paistavad kaugelt vaadates veidi kondised, peaksid nad Artma jutu järgi peatselt kosuma. «Eks nad ole veel talvest kõhnad, igasugused parasiidid kurnasid neid. Ka imetamine teeb loomad kõhnaks.»
Omanik on rahul
Kokkuvõttes on Georg Artma konikute Soomaale toomisega rahul. «Nad on üsna rahulikud, aiast välja ei kipu ja inimesi ei tülita. Heina söövad väga palju, olen selle mahuga rahul,» põhjendas ta.
Ka inimesed pole neid rohusööjaid seni häirinud, kuigi loomade toitmist keelavad sildid on koplite äärde veel panemata. «Nad ei tunnegi õigupoolest inimese pakutava toidu vastu huvi. Oleme neile prooviks leiba andnud ja seda nad ei himusta,» kõneles Artma.
Lisaks konikutele toimetas Georg Artma sel nädalal laudast Soomaa karjamaadele 125 veist: Šoti mägiveised, aberdiin-angused ja herefordid. Kokku on tema veisekarjas 250 looma, ülejäänud viiakse Pärnu ja Saaremaa karjatusaladele.
Esimene kogemus
Poolmetsikud koniku tõugu hobused tõi mullu sügisel Soomaale üleeuroopaline mittetulundusorganisatsioon ARK Nature, mis hoolitseb poollooduslike maastike säilitamise eest ning toetab loodussõbralikku karjatamist kogu Euroopas. Tipu karjatamisalale asustati neli haaremirühma ja sama palju rohusööjaid viidi Pärnumaa Sookuninga looduskaitsealale.
Hobuste ülesanne on pügada Soomaa poollooduslikel kooslustel heina ja puid. Kohalike maahooldajatega sõlmiti nende pidamise osas viieaastane leping. Pärast selle lõppemist võib karjataja pool karja endale jätta, ülejäänud viiakse uusi alasid hooldama.
Seni on Eesti kõige põhjapoolsem riik, kuhu konikuid on asustatud, ning polnud kogemusi, kuidas nad pakase ja paksu lumikattega toime tulevad.
Liisi Seil, Sakala
