Schulzi sõnul on Euroopa Parlament valmis eelarve oktoobri täiskogul Strasbourgis kinnitama, kui on näha, et selles on olemas elemendid, milles kolmepoolsetel kõnelustel liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga kokku lepiti. ELi valitsusjuhid kiitsid seitsme aasta eelarve heaks juba tänavu veebruaris.
Näitena, millist liiki takistuste üle piike murtakse, tõi Schulz järgmises eelarveraamistikus noorte tööpuuduse vastu võitlemiseks eraldatud 6 miljardit eurot. Kolmepoolse kokkuleppe järgi otsustati, et need rahad tuleb käiku lasta ennaktempos, sest leevendust on vaja praegu ja kohe. Vajalikku raha pole osad liikmesriigid aga valmis eraldama.
Schulz kordas kriitikat, et ELi eelarve kokkupanekul on kokku hoitud eelkõige tuleviku arvelt, investeeringutelt, haridus- ja teadusprogrammidelt, samas kui ühtset põllumajanduspoliitikat ja regionaaltoetusi puutuda ei võinud ja nõuti eelarve üldmahu vähendamist.
Kompromissi korras oli parlament valmis sellega leppima tingimusel, et eelarveporioodi jooksul on võimalik kasutamata jäänud rahasid riikidele tagasimaksmise asemel eelarveridade vahel ümber tõsta ning üle viia järgmistesse eelarveaastatesse. Samuti, et kolme aasta pärast võetakse korra aeg maha ja vaadatakse, kas ja kuivõrd eelarve seatud eesmärkidele vastab.
Schulz ei eitanud, et ta võib olla Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni kandidaat Euroopa Komisjoni järgmiseks presidendiks, kes vahetab selles ametis välja Jose Manuel Barroso. Sest Euroopa Parlamendi järgmised valimised tuleva aasta 25. mail on esimest korda sellised, kus komisjoni presidendi kandidaadid seavad üles Euroopa Parlamendi fraktsioonid.
Nii kasutas Schulz Tallinnas võimalust ka oma seisukohtade tutvustamiseks.
"Euroopa Liit ei ole 28 riigi rahvuslike huvide summa," ütles Schulz. "See on idee." Idee suveräänsete riikide piiriülesest koostööst maailmas, kus 21. sajandi väljakutsed käivad riikidele ükshaaval üle jõu. Schulzi nägemuses on tänane maailm konkureerivate regioonide maailm, kus toimekate tegijate seas on nii Venemaa, Hiina, USA, Ladina-Ameerika kui teised piirkonnad.
Schulzi sõnul tuleb Euroopa riikidel seljad kokku panna sellistes küsimustes nagu kaubanduse liberaliseerimine või energiajulgeoleku kindlustamine, oliiviõliõli pudelite kohustuslikud mõõdud pole aga kindlasti Euroopa rida.
"Ma toetan pädevuste tagasi viimist kohalikele, regionaalsetele, rahvusriikide tasandile," ütles Schulz. Samas sellised suured küsimused nagu finantssektori reguleerimine, juba nimetatud kaubanduslepingute sõlmimine või võitlus kliima soojenemise või maksudest kõrvalehoidmise vastu peaksid olema Euroopa tasemel. Ning selleks vajab Euroopa ka tugevaid institutsioone.
Maksude puhul võiks Schulzi sõnul aga kehtida lihtne põhimõte, et ettevõte – näiteks Google – maksab oma maksud seal, kus ta teenib oma käibe ja kasumi. Sealt tuleks raha riigieelarvetesse investeeringuteks nii haridusse kui infrastruktuuri. Seda illusiooni Schulz enda sõnul aga ei hellita, et maksusüsteeme Euroopas muul moel eriti harmoniseerida annaks.
Solidaarsuse mõistet Euroopas määratles Schulz põlvkondadevahelise solidaarsusena, kus eelkäijate võlad ei jää järgmiste põlvkondade kanda. Nii tuleb igal juhul kinni pidada eelarvedistsipliinist.
Kui Euroopa Parlamendi valimiste eel toimuks sisuline debatt selle üle, kuidas Euroopas elu korraldada, vähendaks see ka äärmusjõudude võimalusi kampaania n.ö monopoliseerida, mis pakub vaid valikut Euroopa poolt või vastu, ütles Schulz.
Sirje Rank
Äripäev, 02.10.2013
