Põrsaid müüv loomakasvataja Hummuli vallast ütleb, et tema ei teagi, kas ka nende kandis kehtivad sigade müügiks erinõuded. Hummuli on Läti katkukolde Ērģeme naabervald. Erinõuded said alles sel nädalal paika.
Veterinaar- ja toiduamet (VTA) kehtestas nüüd Lõuna-Eestis puhvertsooni, kust elussigu ilma turvakontrollita välja viia ei tohi.
Üldjoontes ulatub see Aafrika seakatku koldepiirkonnast Ērģemest 40 kilomeetri kaugusele, kuid mitte päris sirkliga tõmmatult, ütleb VTA peadirektor Ago Pärtel. Puhvertsooniks kuulutati Karksi vald Viljandimaal, neli Võrumaa läänepoolset valda ja terve Valgamaa.
Elussigade müüki piirab seal kaks reeglit. Esiteks peavad sead olema kas puhveralas sündinud või sinna toodud vähemalt 30 päeva eest. Enne müüki peab 15 päeva tegema teste, kas loomad on ikka endiselt terved.
Juba eelmisest nädalast saati ei tohi Eestis üheski paigas sigu õue lasta.
"Ega sellest suurt probleemi ei ole," suhtub lapsest peale neid kasvatanud Hummuli naine laudaspidamiskäsku ja katku kiiresse levikusse rahulikult ega arva, et seda peaks juba ette kartma. "Kui tuleb, siis tuleb. Sigu on mul hobi pärast natuke. Seakasvatus – võta kuidaspidi võtad, see ei toida üldse ära. Öeldi, et kui haigus tuleb, siis võtab see vaid paar päeva ja olen oma sigadest lahti."
Kärssninasid on tal alles vaid kümne ringis. Põhiliselt kasvatab naine nüüd veiseid.
Ta teab, et katku leviku tõkestamiseks ei tohi sead metssigadega kokku puutuda. Tema omad ongi laudas ning välja ei pääse.
Kõik oleneb metssigadest
"Kui kodusigadega on käitumismall väga selge, siis metssigade puhul ei ole väga ühest ja kindlat arusaama," tunnistab Ago Pärtel. Ometi on Aafrika seakatku üks põhiline levimisviis just ringi rändav metssiga. Kui aga nüüd neid küttima hakata, võib asi Pärteli sõnul ainult hullemaks minna. "Näiteks valgevenelased alustasid massilist küttimist ja tulemust nägime selle aasta alguses, kui need sead aeti liikuma ja tulid Leedu ja Läti territooriumile," räägib Pärtel ühest ohust, mis võib massilise küttimisega kaasneda.
Eestist haigust veel leitud ei ole, aga isegi kui katk peaks Eesti metssigu maha murdma, arvab Pärtel, et tänu looduslikele barjääridele ei tähendaks see veel nende kõikide lõppu.
Seniks palub VTA jahimeestel metsades silmad lahti hoida. "Meil on nendega kokkulepe, et me saame infot, kui leitakse hukkunud metssigu," selgitab Pärtel, et kahtlaseid korjuseid kavatsetakse kindlasti testida.
"See tekitab ikka jahimeestel hirmu. Et mis edasi saab," tõdeb Läänemaa jahimees Marek. "Eks me anname ikka teada. Ja me oleme ennegi andnud teavet igasugustest lõpnud loomadest keskkonnametisse ja -inspektsiooni. Siis tuleb selge ülevaade sellest, kui palju loomi on hukkunud ja kui palju on kütitud."
Ministrid hakkavad aru pidama
Teravnenud kriisiolukorras kohtuvad kolmapäeval Vilniuses Eesti, Läti, Leedu ja Poola põllumajandusminister ja veterinaarametite juhid. Eestist sõidavad sinna põllumajandusminister Ivari Padar, veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel, ministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Ruve Shank ja toiduosakonna juhataja Martin Minjajev. Kavatsetakse üksteist vastastikku informeerida seakatku leviku hetkeseisust ja arutada võimalikke meetmeid tõve leviku kõige tõhusamaks tõkestamiseks.
Aafrika seakatk
Seakatk on nii kodu- kui ka metssigadele peaaegu alati tappev. Loomadel tõuseb palavik, nad kaotavad isu, nahale võivad tekkida verevalumid ning nad ei suuda eriti jalul püsida. Pärast sümptomite tekkimist elavad sead enamasti kõigest paar päeva. Euroopas on viirus levinud vaid 60 aastat.
Nakkus levib kontaktil kehavedelikega, aga jääb VTA peadirektori Ago Pärteli sõnul imelihtsalt ka inimeste külge või loomasööda sisse. Ühtlasi võivad sead nakatuda, kui söövad haige looma liha. Inimestele ei kujuta Aafrika seakatk endast mingit ohtu.
Lätis, umbes kümne kilomeetri kaugusel Eesti piiri äärest, diagnoositi sigadel Aafrika katk alles 18. juulil. Haigus levis ka sealsesse väikesesse seafarmi, mille kõik 60 kärssnina tapeti. Leedus on katku tõttu hukatud juba kümneid tuhandeid sigu. Haigus levib ka Valgevenes, Poolas ja Ukrainas. Eestist pole seni avastatud ühtegi haiget siga.
Mattias Tammet, 29.07.2014 Õhtuleht, lk 6-7.
