Seakasvatajad küsivad ellujäämiseks riigilt 12 miljonit eurot toetust

Seakasvatajad küsivad ellujäämiseks riigilt 12 miljonit eurot toetust

Kolm Eesti seakasvatusettevõtet küsib põllumajandusministeeriumilt viivitamatult rahalist abi, et päästa raskesse majanduslikku olukorda sattunud Eesti seakasvatus pankrotist.

AS Valjala Söödatehas, OÜ Rey Seakasvatus, OÜ Hinnu Seafarm tegid ettepaneku maksta Eesti seakasvatusettevõtetele 2012. ja 2013. aasta kohta emisepõhist toetust umbes 12 miljonit eurot. “See on täna ainus võimalus, et päästa seakasvatussektor pankrotist,” märgitakse põllumajandusministeeriumile märtsis saadetud kirjas, millele on alla kirjutanud ka AS-i Valjala Söödatehas juhataja Raul Maripuu.

Seakasvatajad kinnitavad, et Eesti seakasvatus ei ole riigipoolse abita enam jätkusuutlik. “Tänaseks päevaks on külmutatud mitmeid investeeringuid loomakasvatushoonetesse, mis pidid valmima PRIA toetuse toel, mis jäävad aga realiseerimata, kuna tähtajad kukuvad ja raha lihtsalt ei ole,” öeldakse kirjas.

Eesti seakasvatajate seekordsed probleemid said alguse 2009. aasta sügisel, kui maailmaturul hakkasid teraviljahinnad tõusma ja sealiha kokkuostuhinnad samal ajal langema. Järgnes suur tagasilöök 2012. aasta märtsis, mil kukkus ära Venemaa elussigade turg ja toodangu müügihind langes hetkega 22%.

Seetõttu veavad Eesti seakasvatajad elussigu teistesse lähiriikidesse nagu Läti, Leedu ja Poola. Ehkki eestlased saavad oma toodangu eest Leedu ja Poola seakasvatajatega võrdset hinda, tuleb tuludest maha arvata transpordikulu 0,07 eurot elukaalukilo kohta ehk 5,6% müügihinnast. Ka sealiha sellesuvine võimalik hinnatõus ei kata ära jooksvaid kulusid.

Seakasvatajad osutavad, et kui mullu maksis PRIA välja erinevaid otsetoetusi 300 000 000 eurot, siis seakasvatajad ei saanud erinevalt veise- ja lambakasvatajatest sellest sentigi. Seakasvatajate hinnangul tuleb neile maksta võimalikult kiiresti mingilgi moel otsetoetust nagu teistele põllumajandustootjatele, et Eesti seakasvatus oleks võrdväärses konkurentsis teiste Euroopa riikide seakasvatusega.

Kui Euroopa seakasvatajatel on söödavilja kasvatamiseks oma põllumaa, mille peale saadakse ka otsetoetust, siis maareformi käigus Eesti seakasvatusettevõtetele maad ei erastatud ja enamikul Eesti seakasvatajatel põllumaa puudub. Kogu vajaminev söödateravili tuleb seafarmidel sisse osta ja seda küllaltki kõrge hinnaga.

Põllumajandusministeerium teatas sealihatootjatele vastuseks, et Euroopa Liidus ei maksta otsetoetusi sea- ja linnukasvatusele, vaid neid sektoreid toetatakse pigem turukorraldusmeetmetega, nagu näiteks eraladustamise toetus.
Küll saavad seakasvatajad ka järgmisel EL-i eelarveperioodil juurdepääsu erinevatele investeeringutoetustele. Lisaks on perioodil 2014–2020 plaanis laiendada seakasvatusele maaelu arengukava loomade heaolu toetust, mis on mõeldud loomade pidamistingimuste parandamiseks ja loomuomase keskkonna tagamiseks.

Samuti saaks seakasvatajatele maaelu edendamise sihtasutuse kaudu pakkuda pankadele krediidiressurssi 10 miljonit eurot pikkusega kuni 10 aastat ja krediidikindlustust.

Seakasvatajaid põllumajandusministeeriumi vastused ei rahuldanud, mistõttu tegid nad ministeeriumile ettepaneku kutsuda kokku ümarlaud.

Ain Lember, Saarte Hääl, 20.04.2013

 

2013-04-22T10:00:00+00:00 Esmaspäev, 22. aprill, 2013|Uudised|