Seakatku puhverala laienes Tartumaale

Seakatku puhverala laienes Tartumaale

Üha uued Aafrika seakatku surnud metssigade leiud on pannud asjaomaseid ametkondi kehtestama järjest uusi piiranguid. Reedel kogunesid Tartusse maaülikooli kokku Lõuna-Eesti jahimehed, kellele räägiti taudi ohjeldamise võimalustest.

Kõigist surnuna leitud metssigadest on Lõuna-Eesti jahimehed juba mõnda aega teavitanud kohalikke veterinaararste või võtnud loomadelt proove ning viinud neid ise veterinaar- ja toiduameti laborisse Tartus.

Nüüd peavad aga nende piirkondade jahimehed, kust katku on leitud, võtma proove ka kõigilt kütitud sigadelt ning liha nad ilma loata enam müüa või piirkonnast välja viia ei tohi.

21 kinnitust

Eelmisel nädalal sai kinnituse Eesti 21. seakatku juhtum. Õnneks on kõik seni surnuna leitud loomad olnud metssead ning lautadesse laastav taud jõudnud ei ole.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel märkis, et seakatku koldeid on neli. Neist kaks asuvad Viljandimaal, üks on Valgamaal ning üks üllatuslikult ka Ida-Virumaal Lüganuse vallas.

Taudi jõudmist Virumaale on eraldi analüüsitud ning üheselt tõdetud, et sealne kolle on inimese tekitatud. Kas tappev haigus jõudis sinna inimese riietega või viis keegi sinna viirusega reostunud liha, pole teada.

Seni tuvastatud seakatku juhtumitest lõviosa ehk 15 on leitud Tarvastu vallast Viljandimaalt. Viljandimaa ja Ida-Virumaa vahele jäävatesse maakondadesse – Tartumaale, Jõgevamaale, Järvamaale ja Lääne- Virumaale – pole seakatk proovidest saadud andmeil jõudnud.

Et aga nakkushaigus on avastatud ka Valgamaalt Õru vallast, laiendati puhverala ka Tartumaale: Rõngu, Rannu, Konguta, Kambja, Nõo ja Puhja valda.

Tulevad konteinerid

Kõigis maaülikoolis peetud ettekannetes rõhutati, et mitte mingil juhul ei tohi lasta tekkida võimalusel, et kodu- ja metssead puutuvad kusagil kokku. Samuti ei tohi võimaldada loomade ja lindude ligipääsu nakatunud korjustele või lihale.

Surnud sead on seni maetud sügavale maa sisse. Neid on keelatud mööda riiki ringi sõidutada.

Maakondadesse, kus taudi on tuvastatud, on juba tellitud lukustatavad konteinerid. Samuti peaks Eestisse jõudma korjuste põletamiseks mõeldud spetsiaalne ahi.

Maaülikooli epidemioloogiaprofessor Arvo Viltrop tõdes, et peame ilmselt olema valmis pikaajaliseks võitluseks seakatkuga. Saabuv talv võib katkuviiruse levikut vaid soodustada, sest külmunud seakorjuses säilib haigustekitaja väga kaua. 

13.10.2014, Risto Mets, Postimees (Tartu) 

 

2014-10-14T10:00:00+00:00Teisipäev, 14. oktoober, 2014|Uudised|