Sealihasektori tulevik sõltub kolmanda tsooni piirangute ajalisest kestusest

Sealihasektori tulevik sõltub kolmanda tsooni piirangute ajalisest kestusest

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA

PRESSITEADE
26. jaanuar 2016

Sealihasektori tulevik sõltub kolmanda tsooni piirangute ajalisest kestusest

Täna, 26. jaanuaril Tartumaal Märjal toimunud EPKK lihafoorumil tõdeti, et seakasvatuse elujõu kindlustamiseks on jätkuvalt vajalik riiklik toetus ja võrdsete konkurentistingimuste tagamine Eesti seakasvatajatele. Kriitilise tähtsusega sealihasektori elujõu seisukohalt on kolmanda tsooni piirangute ajaline kestus.

Seakasvatajad tõdesid, et 2015. aasta oli Eesti seakasvatusele läbi aegade kõige raskem aasta. „Seakasvatus on Eestis oluline valdkond, sest eestimaalased tarbivad kõige rohkem just sealiha. Seega peaks fookuses olema just kodumaise tooraine esiletõstmine ja elanikkonnale kindluse andmine,“ rõhutas Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht.

Lahe sõnul on kõige suurem löök Eesti seakasvatusele olnud nn kolmanda tsooni kehtestamine. Arusaamatuks jääb, miks on määratud ebaproportsionaalselt suured tsoonid. 2016. aastal pole ette näha sigade Aafrika katku taandumist, karta võib piirangute ala suurenemist. Paratamatult tekib küsimus, kuidas kompenseerib riik need kahjud farmeritele ja kuidas tagab riik oma rahva toitmise kodumaise toiduga? Näiteks tõusigade aretusühistu 31 farmist on tänaseks järele jäänud 20 farmi.

AS HKScan Estonia juht Teet Soorm ütles foorumil, et elujõulist ja jätkusuutlikku seakasvatuse taset tuleb riiklikult toetada, et majandusharu ei kaoks. Kus vähegi võimalik, tuleks piirangud ja tsoneeringud viia minimaalsele tasemele. Jätkata tuleks kolmanda tsooni liha riigivarudesse ostmist ja värske sealiha riigihangetel peaks samuti tingimuseks olema kolmandast ja teisest kitsendustega tsoonist pärit liha kasutamine.

Soorm näeb sealihatootjate olukorra leevendust ekspordi arendamises. Aktiivselt tuleb teha tööd veterinaarse tunnustuse saamiseks uutel turgudel nagu näiteks Hiina, USA, Jaapan ja Lõuna-Korea. Samuti tuleks lihatööstusi ekspordialastes tegevustes toetada, seejuures prioriteetsena tuleks investeerida kaubamärgi tugevdamisse.

Statistikaameti andmetel peeti 2015.  aasta septembri lõpu seisuga Eestis 334 800 kodusiga, aastaga on sigade arv vähenenud 43 700 ehk 11,3% võrra. Sigade arv ei vähenenud eelmisel aastal mitte üksnes sigade Aafrika katku tõttu, vaid ka väga madala sealiha realiseerimishinna tulemusel. Kahjuks pole katk metsadest taandnud, olukord on jätkuvalt kriitiline ning kodumaise seakasvatuse hääbumine jätkub.

Lisainfo:
Evi Randpere
EPKK lihatoimkonna koordinaator
e-post: evi@epkk.ee
tel: 600 9349 või 509 7819

2016-01-27T10:00:00+00:00Kolmapäev, 27. jaanuar, 2016|Uudised|