Selgus Eesti kõige Läänemere-sõbralikum farm

Selgus Eesti kõige Läänemere-sõbralikum farm

Võitja puhul said määravaks pikaajaline keskkonnale soodsa põllumajanduse arendamine ja tootmine suurel pinnal.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) selgitas sellel nädalal välja konkursi “Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013” järjekordse Eesti vooru võitja. Seekord pälvis žürii hinnangul esikoha Harjumaal Nissi vallas tegutsev maheettevõte Saidafarm OÜ, mille asutaja ja omanik on Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava.

Konkurss on kaheosaline − esimese vooru ehk Eesti-sisese konkursi võitja pääseb rahvusvahelisse vooru, kus konkureerivad kõigi Läänemere maade kohalikud võitjad. Rahvusvaheline žürii valib terve Läänemere piirkonna parima, kes saab tiitli “Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013”.“Läänemere puhtaks saamisel mängivad põllumehed võtmerolli,” põhjendas ELFi mereprogrammi eutrofeerumisekspert Kristjan Piirmäe konkursi olulisust. Tema hinnangul paistavad Eesti põllumehed üldiselt silma loodushoidliku suhtumise ja kõrge keskkonnateadlikkusega. “Konkursiga soovimegi neid selle eest tänada ja tunnustada.”

Piirmäe sõnul on Läänemere maad ühiselt leidnud, et põllumajandus on mere suurim reostaja. “Eesti sõnnikukäitlus on muutunud viimasel ajal kõvasti Läänemere-sõbralikumaks,” tunnistas ta. “Seda ühest küljest tänu keskkonnanõuetele ja euroabile, teisalt aga tänu põllumeeste aktiivsele suhtumisele selle euroabi sihipärasel kasutamisel.”

Samas satub tema sõnul palju sõnnikut endiselt keskkonda ja põldudelt ära kanduvat saastet pole üldse suudetud vähendada. “Väetisekogused on suurenenud ja vahepeal võssa kasvanud põllud suures osas uuesti kasutusele võetud. Kuna tootmismahud kasvavad, suurenevad ka keskkonnariskid,” lisas ta.

Žüriisse kuulunud ELFi merekeskkonna kaitse ja keskkonnasõbraliku põllumajanduse ekspert Aleksei Lotman tõstis Saidafarmi puhul esile pikaajalist mahetootmise viljelemist. “Tegu on mahetootmise pioneeriga Eestis ja väga suure mahetootjaga − seega on siin tegu keskkonnale soodsa põllumajanduse arendamisega pika aja jooksul ja suurel pinnal ning selle tootmisviisi propageerimisega,” põhjendas Lotman.

Teise konkursil osaleja, Tartumaal Nõo vallas asuva Lahkaja talu puhul märkis Lotman vadaku tõhusat kasutamist sigade söötmisel − tegu on ühest küljest väärtusliku toormega, teisalt potentsiaalse veesaastajaga. “Nende tootmine kasutab ressursi ära, see aitab saastamist ära hoida,” ütles Lotman.

Kolmas kandidaat, mullasegusid tootev Matogard OÜ, oli tema sõnul tähelepanuväärne nii sõnniku suuremahulise kompostijana kui mahedalt majandava katmikala poolest − mõlemad praktikad on sellised, mille laialdasem rakendamine Eestis keskkonnale kindlasti paremini mõjuks. Aleksei Lotman tunnistab, et Eesti osakaal on Läänemere keskkonnakoormuses väike, eelkõige meie riigi väiksuse tõttu, aga osalt ka põllumajanduse suhteliselt väiksema intensiivsusega, võrreldes vanade ELi liikmesriikidega.

“Meie saastamine on hektari arvestuses oluliselt väiksem, kuid trend on paraku pigem keskkonnakoormuse suurenemisele,” lisas keskkonnasõbraliku põllumajanduse ekspert.

Heiki Raudla,
Maaleht, 07.06.2013

 

2013-06-07T10:00:00+00:00 Reede, 7. juuni, 2013|Uudised|