Sirje Potisepp: Hiina turule orienteerumine oleks soodne, kuid keeruline

Sirje Potisepp: Hiina turule orienteerumine oleks soodne, kuid keeruline

Eesti toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp rääkis Vikerraadio hommikuintervjuus, et uutele turgudele ümberorienteerumine ei juhtu üleöö ning nende puhul tuleb arvestada piirkondlike ja majanduslike eripäradega.

Eile nentis majandusekspert Heido Vitsur, et kõige enam võib sanktsioonidest võita Hiina.

Küsimusele, kas Eesti piim hakkab jõudma Venemaale läbi Hiina, vastas Potisepp, et eksport Hiinasse tõepoolest leevendaks praegust olukorda.

Samas ei tasu arvata, et Hiina turule ümberorienteerumine väga lihtne oleks, sest seal on ees ootamas muud probleemid.

Potisepp selgitas, et esiteks ootavad Hiina tarbijad meie praegusest sortimendist pisut teistsuguseid tooteid. Teiseks aga pole Hiinaga kauba tegemine sugugi nii lihtne.

Potisepp rääkis, et piima ja liha ekspordiks ei ole Eestil Hiina veterinaarametilt luba. See on olemas ainult kalatoodetele ning piima- ja sealihaluba alles oodatakse.

Potisepp nentis, et meile kõige soodsam turg on siiski Euroopa, kus on äriajamise alused samad ning selged, kehtivad WTO reeglid ja pealegi asub turg geograafiliselt lähemal.

Tema sõnul on Eestile kõige paremad ekspordi sihtriigid naabermaad ja Euroopa.

"Arvestada tuleb sellega, et keegi kusagil meid ei oota," ütles Potsiepp ning lisas, et üleöö või mõne kuuga uuele turule siseneda ei ole mõeldav.

Venemaale ekspordi lõppemine tähendab piima- ja lihatoodete ülejääki Euroopas. Ka teised riigid vaatavad, kuhu panna oma toorpiim, märkis Potisepp.

Siinkohal võib näiteks tuua Leedu, kes varasema ostjana võib oma piima ülejäägi korral loobuda Eesti toorpiimast.

Mõju töötajatele

Töötajaid võib see aga puudutada sundpuhkuste ja koondamistega. Potisepp ütles, et see on reaalne, kuid ei sooviks veel asjadest ette rutata.

"Piima ja lihasektorile võib järgmine aasta kujuneda raskeks," ütles Potisepp.

Kui tuleb ülepakkumine ning tarbijaid ei ole piisavalt, siis võivad Potisepa sõnul tõesti liha- ja piima hinnad hakata langema, kuid samas sõltub kõik sellest, kui kaua sanktsioonid kehtivad.

Potisepp mainis sama, mida eile nentisid mitmed majanduseksperdid ja ettevõtjad: Venemaa elanike toitmiseks on Venemaal tegelikult vaja imporditavat toitu. See võib mõjutada piirangute kehtimise aega.

Samas ei välistanud Heido Vitsur võimalust, et Venemaa hakkab puudujäävat toitu importima Ladina-Ameerika turgudelt.

Eile avaldas Venemaa nimekirja kaupadest, millele Venemaa kehtestas impordikeelu. 52 protsenti meie ekspordist moodustavad joogid, alkoholid ja äädikas. Nendele aga Venemaa piirangud ei kehti.

2014-08-08T10:00:00+00:00 Reede, 8. august, 2014|Uudised|