Eesti toidutööstuste ja seakasvatajate sõnul jõuab soja ja maisi hinna langus nendeni mõne aja pärast, tarbijale see aga madalamaid hindu ei tähenda.
Sojaoa ja maisi hind on võrreldes 2012. aasta rekordhinnaga Bloombergi andmetel langenud 26 protsenti.
Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimehe Teet Soormi sõnul mõjutab soja hinna langus neid söödaretsepti hindade languse kaudu. “Kuna sea- ja linnukasvatustsükkel on pikaajaline ja soja osakaal söödaretseptides väike, siis selle mõju omahinna kukkumisele on aeglane.” Liha hind ei ole samas tema sõnul otseses seoses tootmisomahinnaga, sest liha tarbjahindu mõjutab peamiselt pakkumise ja nõudluse vahekord.
Seakasvatusega tegeleva Tamme Kuivatid ASi juhatuse liige Margus Pleksner peab hinnalangust positiivseks, kuna sisendhinnad on pikemat aega kõrged olnud. “Meie toodame teravilja ise, aga soja hinna langust tunnetame küll. See ei ole veel 20 protsenti, aga on näha, et alaneb. Nüüdseks on hind langenud 506 eurolt tonni kohta 495 eurole, mis on 2,2%,” sõnas Pleksner.
Sarnaselt Soormiga on ka Pleksner skeptiline tavatarbijani jõudva hinnalanguse suhtes. “Viimastel päevadel on olnud infot, et liha hind on kauplustes tõusnud, aga kokkuostuhinnad on madalseisus,” lausus Pleksner.
Surve hinnale on lihatööstuste poolt tema sõnul sellepärast, et toimub ületootmine. “Praegu on ju seakasvatus puhtalt kahjumis äri ja natukenegi saab leevendust sellele olukorrale,” märkis Pleksner.
Seemnete ja loomasööda hulgimüügiga tegeleva Baltic Agro ASi loomakasvatuse tootejuhi Marika Rahuoja sõnul on maisi hind eelmise aasta suure saagi tõttu jätkuvalt langemas, kuid ta ei prognoosi seakasvatuses kasutatava sojasroti hinna langust. “Sojaoa ja rapsiseemne hind on langenud, aga sojaõli hinnalanguse tõttu ei ole sojasroti ja sojakoogi hind nii palju langenud,” sõnas Rahuoja.
Uus saak võib tuua uue hinna. Oma toodangus maisi kasutava Balsnack International Holding ASi juhatuse liikme Elmar Rusingu sõnul on hinnalangust juba tunda. “Tundub, et tootjate seas sabasid ja tormamist ei ole. On tunda, et tooraine ülejäägiga väike surve on. Aga kui mingi hinnakorrektsioon tuleb, siis ma arvan, et uuest saagist, mitte varem.”
Rusingu sõnul ei langeta hankijad samas Balsnacki-suurusele ettevõttele naljalt hindu ja kuna ettevõte oma toorainet otse tootjate käest ei osta, siis võib hinnalangus jõuda ka nendeni viivitusega. “Aga Eesti tarbijale võib öelda, et jube hea oleks, kui sügisel ei peaks hakkama hindu tõstma tooraine hinna pärast,” sõnas ta. “Aastaid tagasi saime toorainet 25% odavamalt ja teatasime kaubandusele, et laseme toote hinna krooni võrra alla. Kaubandus kehitas selle peale õlgu, et tore, aga kaupluses sellepärast midagi ei muutunud,” lausus Rusing.
Joosep Laik
Äripäev, 13.06.2013