Sõnnikuelektri tootmine lükkus tulevikku

Sõnnikuelektri tootmine lükkus tulevikku

Parimal juhul võinuks talu­nikud juba tänavu Põlva biogaasijaama soojus- ja elekt­rienergia tootmiseks sõnni­kut ja virtsa vedada – paraku läks Kagu-Eesti esimese biogaasijaama plaan aga esial­gu hoopis vett vedama. Arendaja kinnitab, et Põl­vasse biogaasijaama rajami­se plaan on jõus, kuid selle realiseerumine edasi lukku­nud.

Järvamaal Aravetel avati möödunud nädalal Eesti esi­mene biogaasijaam. Jaam suudab sõnnikust ja biomas­sist toota kaks megavatti elektri- ja samapalju soojus­energiat ning asub esialgu töötlema Aravete Agro 3800 lehma ja noorlooma sõnni­kut. Elektrienergia müüakse Elektrilevi võrku, kuid soojus suunatakse kohalikku katla­majja. Kohalike elanike jaoks peaks viimane tähendama se­nisest väiksemaid küttear­veid. Suvel, kui sooja ei vaja­ta, hakkab Aravete Agro ka­sutama soojusenergiat vilja kuivatamiseks, vahendas ERR.
 
Biogaasijaama rajamiseks kulus kuus miljonit eurot, neljandiku sellest eraldas keskkonnainvesteeringute keskus (KIK). Lähitulevikus peaksid biogaasijaamad kerkima ka Tartumaale Ilmatsallu, Läane-Virumaale Vinni ja Järvamaale Õisusse.

2010. aastal kavatses Bal­tic Biogas (mis on ka Arave­te jaama üks omanikke) raja­da Kagu-Eesti esimese Ькк gaasijaama Põlvasse.

Projekti maksumuseks hinnati 50-70 miljonit krooni (3,2-4,5 mln eurot) ja biogaasijaa­ma asukohaks planeeriti Põl­va reoveejaama naabrust. Arendaja ütles toona LõunaLehele, et projekti saab teha teoks vaid KIKi toetusel ja parimal juhul võiks biogaasi­jaam töötada aastal 2012.

Nimetatud aasta on poo­le peal, kuid Põlva biogaasijaamast pole ammu midagi kuulda olnud. Põlva linnava­litsuse ehitus- ja planeerimis­osakonna juhataja Tuvi Parts ütles LõunaLehele, et reaal­selt biogaasijaama detailpla­neeringu koostamist ei alustanudki. Baltic Biogas tegi küll keskkonnamõjude eelhinnangu ja planeeringu al­gatamise otsus sai tehtud, kuid täna võib öelda, et projekti «arendajate poolt on vai­kus".

Projekti toona vedanud, tänaseks Baltic Biogasist lah­kunud Priit Mikelsaar tõdes, et projekt ei leidnud paraku KIKi toetust ning seega ka­dus ära oluline finantseerimisallikas. See oli üks oluli­semaid põhjuseid, miks Põl­va jaam teoks ei saamid.
 

Baltic Biogasi juhatuse lii­ge Henry Uljas (kes Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehni­ka Instituudis tõotades muu­hulgas osales Põlva maakon­na taastuvenergiaressursside uurimistööl) ütles LõunaLehele, et projektis tekkisid omal ajal vastuolud seoses detailplaneeringuga ja seepä­rast lükkus Põlva biogaasijaa­ma projekt tulevikku.

„Meid see ikkagi jätku­valt huvitab ja tuleme selle juurde veel tagasi," kinnitas Uljas. „Kui kokkulepped saaksime, siis 2015-2016 võiks biogaasijaam tööta­da."

Vidrik Võsoberg, LõunaLeht (21.06.2012)
 

2012-06-25T10:00:00+00:00Esmaspäev, 25. juuni, 2012|Uudised|