Söödavilja kallinemist aitab tasandada kõrge tootjahind

Söödavilja kallinemist aitab tasandada kõrge tootjahind

Maailma eri piirkondades va­litseval teraviljahindade tõu­sutrendil on mitu põhjust. Euroopasja USAs valitseb kuu­mus, tootmine väheneb Vene­maal ja Kasahstanis, Musta me­re sadamates on probleeme logistikaga.

Seetõttu on prognoositav tarbimine suurem kui tootmi­ne ja negatiivne bilanss mõ­jutab hindu. Eestis on näiteks söödanisu hind võrreldes aas­ta algusega tõusnud juuliks üle 20% ja söödaodra hind 15%.

Tasandusmehhanism. Liha-tootmises on ühelt poolt tõus­nud söödavilja hind – näiteks soja on aasta algusest kalline­nud üle 40%, teised söödaviljad 15% ja 20%. Teiselt poolt on vähemalt osaliselt hinnatõusu kompenseerinud kõrged tootjahinnad. Tulenevalt heast olu­korrast turul ja ekspordi kas­vust on eksporditoetuste mää­rasid ELis isegi vähendatud.

Aprillis viidi sealiha ekspor­ditoetuste määrad nulltasemele, juunis vähendati veiseliha eksporditoetusi 50%, juulis kin­nitati linnuliha toetusmäärad seni kehtinud tasemel.

Euroopa Liidus toimub turukonjunktuuri jälgimine ja otsuste tegemine kriisiolukor­ras turukorraldusmeetmete ra­kendamiseks Euroopa Komis­joni tasandil ja kõigi liikmesrii­kide heakskiidul. Nagu kõik tei­sed liikmesriigid, edastame ka meie igal nädalal komisjonile oma tootjahindade info.

Toimuvatel aruteludel kait­seme oma seisukohti oma rii­gi olukorrast lähtuvalt. Selliselt toimiti ka 2011. aasta alguses, kui avati sealiha eraladustamisemeede.

Selle põhjuseks oli kriis. Mitu kuud oli kestnud olukord, kus hinnad olid ühisturul väga ma­dalad ja toomiskulud väga suu­red. 2010. aasta sügisel algu­se saanud teraviljahinna tõus maailmaturul ja sesoonsusest tulenev sealihahinna langus tingis turukorraldusmeetmete kasutuselevõtu.

Nii eraladustamine kui ka eksporditoetuste maksmine mõjusid turuolukorrale sood­salt. 2011. aastal avatud sealiha eraladustamise võimalust ka­sutasid ka Eesti tootjad. Võrrel­des 2010. aasta teise poole turu madalseisuga on sealiha hind praegu ELis üle 20% kõrgem. Veiseliha ja linnuliha hinna­tõusud on olnud suuremad.

Kõrged söödahinnad kan­duvad paratamatult edasi liha tootjahindadesse ja muretteki­tav on protsessi edasine mõju toidukaupade jaehindadele.

Illar Lemetti, põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler
Äripäev (01.08.2012)

 

2012-08-01T10:00:00+00:00Kolmapäev, 1. august, 2012|Uudised|