Teadlased ja põllumehed ootavad tänavu head saaki, sest ilmad on nii teravilja kui ka kartuli ja köögiviljade kasvatamiseks olnud sobivad.
Kartulikasvataja ja MTÜ Eesti Kartul juhatuse esimees Kalle Hamburg, kes kasvatab Raplamaal Inglistes omanimelises talus 40 hektaril kartuleid, ütles, et tänavu paistab tulevat hea kartuliaasta. «Niiskust on piisavalt,» märkis ta.
Kuigi ilm soosib kartuli kasvamist, ei pruugi see kasvatajatele alati soodne olla, sest turul tekib ülepakkumine ja hinnad langevad. Võimalik, et kartuleid hakatakse müüma isegi alla omahinna. Hamburg selgitas, et paradoksaalsel kombel ei ole väga soodsad ilmastikutingimused head, kuna tekib ülepakkumine ja hinnad lähevad «vee alla».
Ent mis on saagikuse valem? Hamburg tõi välja, et tähtis on pidevalt jälgida ilmastikutingimusi ning vastavalt sellele kasutada taimekaitsevahendeid.
Kartulikasvatajal on oma väike kaasaskantav ilmajaam, mis on mobiilses ühenduses arvutiga. Ilmajaam monitoorib tingimusi, saadab andmed Šveitsi keskserverisse, mis omakorda võtab arvesse ilmaprognoosi ja saadab siis kasvatajale sobivad soovitused, kuidas põldu taimekaitsevahendiga pritsida.
Selline teadlik pritsimine tagab Hamburgile hea saagi – tema käes on ka Eesti rekord ehk 72 tonni hektarilt. Võrdluseks: mahetootja saab hektarilt vaid umbes 10 tonni kartuleid.
«Mahetootmine on pigem usu küsimus,» muigas Hamburg, selgitades, et kuna kartulikasvataja ei pritsi mitte mugulaid, vaid maa peal kasvavat taime, ei satu kemikaal inimese toidu sisse.
Sõltuvalt ilmast tuleb kartuleid pritsida 5–12 korda. Kartulikasvataja sõnul on mitmed kartulitootjad «mahedaks läinud» ainult toetuste pärast, sest mahekartuli tootmine on kordades kallim, ent müügihinna vahe on vaid paarkümmend protsenti.
Enn Tosso, E24 (05.07.2012)
