Sellest loost saab teada: miks põhjanaaber siia põllumeheks tuli; miks on Eesti piim parem kui Soome piim; miks on põllumajanduses vaja aju, aga mitte jõudu; miks on toetused kaotanud oma esialgse mõtte.
Asukoht: Tartumaa Rannu vald Kureküla. 24 töötajaga osaühing Kure Mõis, kus töötab agronoomina Arto Auer. Soome kodanik, kes tuli siia elama 14 aastat tagasi. Firma suuromanik on samuti soomlane – siin pensionipõlve pidav mees.
Arto Auer on Jyväskylä lähedalt maalt pärit. Helsingis mehhaniseerimist ja agronoomiat õppinud põllumees sai eesti keele selgeks kuue kuuga. "Juhuste värk," ütleb ta, kuidas Võrtsjärve lähedale põllumeheks sattus. "Olen Eestile truuks jäänud. Mu elu on siin. Võtsin Eesti naise. Ei ma lähe ma siit kusagile," kinnitab ta. "Siin on elu huvitav. Vend peab Soomes kodutalu, tal on seal lihaveised. Vend siia tulla ei taha – tal on sealgi palju tegemist."
Otsetoetused võiks üldse ära jätta
Arto Aueriga saame kokku seepärast, et rääkida otsetoetustest. Eesti, Läti ja Leedu põllumehed nõuavad toetusi ELi keskmisel tasemel.
Vahe on suur. Kui ELi keskmine otsetoetus on 269 eurot hektari kohta, siis Eestis 117 eurot, Lätis 97 ja Leedus 144 eurot. Aga näiteks Hollandis on see 457, Belgias 435, Itaalias 404 ja Kreekas 384 eurot.
Arto Auer räägib, et teisel pool lahte on küll priskemad toetused, ent seal on taludel vähem maad – toetusi makstakse aga hektarite järgi. Eestis on seevastu põllumeestel suuremad maalapid käes. Kure Mõisal on 1200 hektarit (maas on nt teravilja, rapsi, maisi).
Kui Eesti põllumees saab hektari kohta 117 eurot otsetoetust, siis Soome põllumees saab koos otsetoetuse, üldpindalatoetuse ja Soome riigi enda toetusega hektari kohta 500 euro ringis. "Märkimisväärne vahe," ütleb Auer, "aga tuleb arvestada, et Soomes on ka kulud suuremad, näiteks maarendihind."
Ent tema arvates on Euroopast tulevad toetused kaotanud oma esialgse mõtte. Niipea kui hakatakse rohkem toetusi maksma, kallineb ka maarendihind, väetiste hinnad arvutatakse ümber, masinate hinnad arvutatakse ümber – ja ikka kallimaks.
"Kõik tahavad sellest rahast ka endale saada suure osa. Toetused kipuvad tegelikult minema mujale, kellelegi teisele kui põllumehele," räägib Auer. "Olen kindel, et kui toetusi üldse ei makstaks, siis mingil hetkel tulevad hinnalangused. Arvan, et kui see oleks võimalik terves Euroopas, et üldse ei maksa toetust, siis oleks see parem."
Kui see pole võimalik, siis: "269 eurot hektari kohta oleks praeguse olukorraga võrreldes super. Kui seda ei saa, siis võiks olla nii, et kõigil on üks kindel summa – iga hektari peale 200 eurot ja kõik. Räägitakse ausast konkurentsist ja vabast turumajandusest, aga põllumajanduses see absoluutselt ei toimi," jätkab Arto Auer. "Balti põllumeestel on suurem risk. See raha, mis meil saagist tuleb, on suurema osatähtsusega. Kui midagi väga viltu läheb, siis on see väga valus. Aga sellel, kes saab kolm-neli korda rohkem toetust, on puhver ees: saak on küll väike, kuid suurema toetuse abil saab ikka oma raha kätte."
Piima hinna ütleb pood
Osaühingul Kure Mõis on Kurekülas neli lauta. Kaks täiesti uut, kaks nõukogudeaegset ja uuendatud.
Piimaandjaid on 600 ringis. 80% käibest tuleb piimast. Praegu saab ettevõte piimaliitri eest 31 senti, ent hind on langemas. Kuna Kure Mõis annab välja umbes viis miljonit liitrit piima aastas, tähendab hinna kas või ühe sendi võrra alanemine tohutut raha.
Poes on piim poole kallim. "See on probleem kogu Euroopas, et kaubandus on liiga tugev selles ahelas. Nemad dikteerivad hinda. See, kes kannatab, on põllumees," ütleb Arto Auer, kelle sõnul läheb nende toodang farmikompleksi lähedal asuvasse tehasesse, kus piimast tehakse juustu ja kohupiima. "Piimatootmine on Eestis tasemel. Siin on selleks head tingimused. Eesti võiks piimaga olla Euroopa esirinnas," ütleb Arto Auer ja lisab, et Eesti piim on parem kui Soome piim.
Siin on kindel põhjus: "Eestis on kogused ühest farmist nii suured, et piim viiakse ära iga päev. Aga Soomes üldiselt viiakse piim ära üle päeva. See tähendab, et jahutatud piima hulka pannakse sooja piima, mis uuesti jahutatakse ja mis kvaliteedile hästi ei mõju. Soomes seisab piim kauem jahutuses, meil aga läheb iga päev 14–15 tonni ära. Eestis on piim värskem, kui see on Soomes."
Palju on pessimismi
"Muutused on olnud kiired ja positiivses suunas. Asjad arenevad kiiresti. Elu on siin kiirem kui Soomes," ütleb Arto Auer, mis talle Eestis meeldib.
Aga see, mis ei meeldi: "Ülearust pessimismi on palju. Paljud inimesed arvavad üldiselt kõigest nii, et kõik läheb nagunii p….e. Et kusagil ei saa enam olla halvemini kui siin. Nii see päris ei ole. Selge, et ajad on rasked olnud, ja ega praegu ka lihtne ei ole, aga tervikuna on ju asjad ikkagi hästi edasi läinud."
Maarius Suviste, Õhtuleht (28.06.2012)
