Avaldatud: 3. aprill 2013Kategooriad: Uudised

Iga paari-kolme aasta tagant kinnitab puuviljanduskomisjon uue soovitussortide nimekirja, mis kehtib kogu Eestis. Tänavu veebruaris fikseeriti uuendatud valik Räpina aianduskoolis peetud koosolekul.

13 ettepanekuid esitanud komisjoniliikme hulgas oli ka hulk Polliga seotud isikuid: luuviljalisi uuriv Heljo Jänes, õunviljalistega tegelevad Toivo Univer ja Kalju Kask, marjakultuuride spetsialist Asta Libek ning taimekaitseteadur Kersti Kahu. Lisaks Seedri puukooli omanik Elmar Zimmer.

Komisjoni kuuluvad peale nende veel istikukasvatuse ja sõstarde sordivaatlusega tegelev Väino Eskla, maaülikooli professor Kadri Karp, Räpina aiandusõpetaja Jaan Kivistik, puuviljanduse asjatundja Valdur Miller, Vändramaa aednik Harri Poom ning Laima Puur põllumajandusametist ja Tiina Roos põllumajandusministeeriumist. Mittekoosseisulise arvamuseksperdina andsid teiste hulgas nõu Polli teadurid Liina Arus ja Liidia Klaas.

Sobivust uuritakse põhjalikult

Komisjoni juhtiva Väino Eskla sõnutsi püütakse otsustamisse alati kaasata võimalikult suurt hulka pädevaid aiandustegelasi, teadlasi, katsetajaid, puuviljanduse huvilisi ning tootjate esindajaid.

«Komisjon valib sordid välja, võttes aluseks oma kogemusi ning arvestades samas laiema ekspertide ringi arvamusi. Et eri piirkondadest tuleb ühe sordi kohta vahel üsna vastakaid seisukohti, arutab komisjon kõik need läbi. Lõpuks otsustatakse, kas sort on omaduste poolest kogu Eestis soovitatav või mitte,» selgitab Eskla ning lisab, et on ette tulnud ka seda, et sisemaal on sort jäänud talveõrnaks, aga saartel ja rannikul pidanud vastu aastaid. «Sel juhul pannakse kirja, et seda sorti soovitatakse vaid saartel kasvatamiseks.»

Väino Eskla tõdemust mööda on pikaajalise istandiku rajamise puhul väga oluline, et sordi sobivus meie oludesse oleks põhjalikult läbi uuritud. Soovitussortimendi eesmärk on aidata nii koduaiapidajat kui aiandustootjat. Sellesse valitud sordid on olnud katsetuses või kasvatuses juba hulk aastaid ning selle aja jooksul on nad näidanud, et sobivad meie oludesse.

Loomulikult on ka nendel sortidel puudusi, mis sordikirjeldustes välja tuuakse. Samuti lisatakse kirjeldusse kasvatamiseks soovitused.

Aastate jooksul nimekiri muutub

Seekord võeti nimekirja juurde 12 sorti ja välja langes kaheksa. «Aastate jooksul sordid vahetuvad,» nendib Väino Eskla.

Valiku puhul lähtutakse katsete tulemustest, aga ka ilmastiku muutustest. Lühemaajaliste kultuuride, nagu maasika, vaarika ja sõstarde puhul vahetub sortiment loomulikult kiiremini kui näiteks õunapuude puhul.

Kirja pannakse sordid, mida soovitatakse koduaeda ja äriaeda, ning eraldi tuuakse välja perspektiivsordid.

«Kõige suuremad muudatused on alati perspektiivsortide nimekirjas. Sinna kantakse need sordid, mida on meil veel suhteliselt vähe katsetatud, aga mis esimeste aastate põhjal tunduvad olevat heade omadustega,» selgitab Eskla.

Tänavu lisandusid valikusse õunad «Ligol», «Liivika» ja «Konfetnoje», ploom «Kihelkonna», hapukirss «Novella», pirn «Tjuttševskaja», maasikas «Rumba», vaarikas «Maurin Makea», must sõstar «Svita-Kievskaja» ning viinamarjad «Solaris», «Somerset Seedless» ja «Arkadia».

Taliõun «Ligol» on Poola sort, mida on Eestis Polli aiandusuuringute keskuse vanemteaduri Toivo Univeri ütlemist mööda katsetatud 2005. aastast. See hakkab varakult kandma ning viljad on võimelised kasvama lausa rusikasuuruseks.

«Sort on saagikas ja viljad säilivad hästi: nad on praeguseni meil hoidlas heas seisundis,» kiidab Univer.

«Ligoli» puudustena on kirja pandud, et ta oli esialgu suhteliselt talveõrn ning kärntõvele keskmise vastupidavusega.

Kalju Kase aretatud sügissordist, varakult kandma hakkavast «Liivikast» usutakse tulevat tugev konkurent «Liivi kuldrenetile». Maitse poolest on see «Liivi kuldrenetiga» sarnane, sellest isegi parem. Liiati säilib «Liivika» hea maitse kauem. «Kui «Kuldrenett» püsib väga hea kolm nädalat, siis «Liivika» on maitsev veel jaanuaris ja veebruariski,» nendib Univer.

Sorte sõeluti juba XIX sajandi lõpul

«Liivika» nõrkuseks on see, et kui puul on palju õunu, jääb osa neist väikseks. Kui aga vilju suve hakul harvendada, kasvavad need ühtlaselt suured.

Toivo Univeri jutu järgi peab sort suhteliselt hästi vastu kärntõvele ning on esialgu olnud ka talvekindel. «Teda peavad perspektiivseks suuremadki tootjad ning teda on istutatud päris ohtralt äriaedadesse.»

«Konfetnoje» on suvisort. «Tema on hapukasmagus ja viljad on keskmise suurusega. Puud on osutunud meie talves vastupidavaks,» kommenteerib Univer.

Soovitussortide nimekirja ajalugu ulatub Väino Eskla sõnutsi juba 1896. aastasse, kui sakslaste Tallinna Eestimaa Aianduse Selts Eestisse sobilikke sorte välja hakkas valima.

«Toona toodi uusi sorte mõisnike kaudu Euroopast. Et kliima vahe on üsna suur, siis sõeluti välja need, mis katsete põhjal meie oludesse sobisid,» selgitab Eskla. «Sel ajal rajati palju mõisaaedu ning ärksamad mõisnikud olid ühtlasi katsetajad. Nende eestvedamisel algas toona ka sordiaretus.»

Sordiaretus sai hoogu juurde Eesti Vabariigi loomise järel 1920. aastatel. Asutati pomoloogiakomisjon, mille järeltulija ongi 1990. aastate algul loodud puuviljakomisjon. Vene ajal kasutati soovitussortide asemel nimetust rajoonitud sordid.

JAOTUS

Soovitussortiment liigitab sordid kolme põhi­rühma.

• Äriaedades suureviisiliseks kasvatamiseks soovitatakse sorte, mis on turul nõutud ja mida on võimalik viljelda vähese käsitsitööga. Saaki peaks saama koristada ühekorraga, pikema aja vältel valmivate marjade puhul paari-kolme korraga. Oluline on viljade käitlemis­kindlus. Enne sortide ärilist kasutamist tuleks põllumajandusametist järele uurida, kas nad on kaitse all.

• Koduaedades kasvatamiseks soovitatakse haiguskindlamaid sorte, mille puhul saab läbi vähese keemilise tõrjega. Viljad võivad valmida pikema aja jooksul ja nõuda hoolikat käitlemist.

• Perspektiivsortidena soovitatakse uudseid sorte, millega pole Eestis veel küllalt kogemusi, kuid mis on huvipakkuvate ja heade omadustega. Perspektiivsorte tuleks istutada väheste taimede kaupa võimalikult paljudesse aedadesse, nii et järgmisel sortimendi vaatlusel saaks juba suurematele kogemustele toetudes otsustada, kas üks või teine sort sobib kasvatamiseks äri- või koduaias.

Allikas: www.aiatark.ee

Egon Valdaru, Sakala (03.04.2013)

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/