Spetsialist: ainult targad seapidajad päästavad Eesti kodusead katkust

Spetsialist: ainult targad seapidajad päästavad Eesti kodusead katkust

Põllumajandusministeeriumi teatel tuleb loomakasvatajatel välistada kõik võimalused, kuidas viirus saaks farmi jõuda.

Viljandimaalt Tarvastu vallast avastati Eesti teine Aafrika seakatku nakatunud metssiga ja seni haigusest puutumata kodusigade ümber tõmbab ring koomale. Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi ütleb, et katku levimist kodusigadele saab vältida üksnes siis, kui seapidajad on ettevaatlikud.

Täna (eile – U. J.) kogunes veterinaar- ja toiduametis riiklik tauditõrje komisjon, kes arutas, kuidas vältida taudi jõudmist kodusigadeni. Kuidas seda teha?

Ainus asi, mis tegelikult kodusigu päästa aitab, on kontaktide vältimine. Seapidajal tuleb lihtsalt näha kõiki neid võimalusi, kust haigus võiks tulla. Kus tema inimesed käivad, kus töötavad, millised kontaktid neil on ja ega nad metsas käi. Tuleb välistada kõik võimalused, mis võivad viiruse metsast farmi tuua. See on ainus viis taud eemal hoida.

Kuidas peaksid väikesed seapidajad, kel on hoovis või pisikeses vanaaegses laudas ainult mõni loom, suutma neid tingimusi täita?

Põhimõtted on ju teada ja neid annab kohandada igasugusele farmile. Oluline on, et inimene teadvustab riske. Väikeses farmis on peremees loodusesõber, jahimees, kes käib metsas, tuleb koju ja kelle naine hõikab ukselt, et sead on söötmata, mine vii ära. Kui on koer, siis tema armastab metsas joosta. Kui metsa all on metssearümp, käib koer seda nuusutamas, siis jookseb peremehe juurde, puutub vastu tema riideid. Lihtsad asjad, aga kui põhitõed on teada, siis on need võimalik välistada.

Kas sellise haiguse puhul on üldse võimalik, et Eesti kodusead pääsevad nakatumisest?

On. Kui metsloomad suudetakse koduloomadest eemal hoida, siis on lootust, et viirus jõuab ühel hetkel iseenesest vaibumise staadiumisse. Samas oleme seotud naaberriikidega ja olukord sõltub palju ka sellest, millised on sealsed arengud.

Kuidas säärane haigus levib? Kas Läti järgi saaks ennustada, mis Eestis juhtuma hakkab?

Leviku suuruse määrab esiteks metssigade populatsiooni tihedus. Teiseks see, kui palju ja kui kiiresti nad liiguvad. Ei ole võimalik täpselt ennustada, mismoodi loomad omavahel kontaktis on, kui suur on haiguse edasiliikumise kiirus ja kuhu suunas. Metssiga on küllaltki sotsiaalne loom, ta armastab koos olla ja on uudishimulik. Aga kui tal on süüa ja keegi teda ei häiri, siis ta hoiab oma territooriumile, tema normaalne rännuraadius on kuskil 10–15 km.

Kas Läti arengute põhjal oleks võimalik joonistada kõver selle kohta, kuidas haigus Eestis levida võiks?

Lätis on kaks kollet, üks on vastu Valgevenet ja teine, mis jõudis pika sammuga vastu Eesti piiri, Valkas. Selle hüppe puhul ei ole jälgitav, et haigus oleks liikunud samm-sammult edasi, see on liiga pikk. Uurimine ei ole veel andnud selget vastust, miks haigus niimoodi levis, aga võiks kahtlustada inimfaktorit. .

Kas kahte Eesti juhtumit võib nimetada n-ö loomulikuks edasikandumiseks?

Jah, need jäävad selle piiridesse.

Mida võib seakatk tähendada metssigade arvukusele?

Populatsiooni haigus ei hävita, sest see suudab taastuda. Aga taudi läbipõdemine hävitab mingi piirkonna metssigade arvukusest ehk 10% ikka.

Peamine meede on siis ikkagi sigade välipidamise keeld. Kui kaua peavad sead n-ö toas olema?

Tegelikult meil ei olegi väga levinud, et sigu hoitakse õues. Ettevõtjana tegutsejad peavad sigu sees, meil on mõned mahetootjad ja metssigu pidavad farmid, kel on väliaedikud. Aga selle perioodi jooksul, kui piirkonnas on seakatk, tuleb sigu sees hoida.

Lätis tuleb haigusjuhtumeid muudkui juurde ja seal hukatakse ennetavalt juba 40 000 tervet looma. Kas meil võiks midagi sellist kõne alla tulla?

See on üks meede, mille Läti on valinud. Meil ei ole palju neid, kes tagaaias mõnda siga peaks. Lätis vastu Valgevene ja Vene piiri on just selline piirkond, kus on palju väikeseid majapidamisi. Et seal haiguse levikule piir panna, on Lätis otsustatud, et hukkame loomad ja kompenseerime kahju. Siis õnnestub luua uuesti puhvertsoon tervete koduloomade ja metsloomade vahele.

Millal seakatku Eestis enam ei ole ja oht on möödas?

Kui 12 kuud ei leita ühtegi seakatku juhtumit, siis saame tagasi staatuse, et oleme haigusevaba piirkond.

Lätis on katku tõttu hukatud juba üle 500 kodusea

Alates juuni lõpust, mil haigus Lätis avastati, on seal leitud 83 seakatku nakatunud metssiga, neist kõige rohkem ehk kuus Valgevenega piirnevast Krāslava piirkonnast, Ūdrīši vallast.

Nakatunud kodusigu on Lätis leitud kokku 30 majapidamisest ja ühest sigalast. Seni on Lätis hukatud 521 kodusiga. Kõige rohkem sigu ehk 196 on hukatud Krāslavas Skaista vallas. Sellele järgneb 56 hukatud koduseaga Härgmäe (Ērģeme) vald Valka piirkonnas.

Urmas Jaagant, 11.09.2014, Eesti Päevaleht    

2014-09-12T10:00:00+00:00 Reede, 12. september, 2014|Uudised|