Hiiumaa üks suurimaid põllumajandustootjaid Sulev Matto üllatas aasta põllumehe konkursi zürii liikmeid kursimuutusega – piimakari on taas tähtsam kui teravili.
Viimati käis konkursižürii Matto Ala farmis 2009. aastal, mil ta samuti konkursile kandideerima esitati ning Maalehe ajakirjanik Silja Lättemäe nõudis nüüd põhjalikku ülevaadet, kuidas vahepeal läinud on.
Piimakari kasvuteel
Kui neli aastat tagasi pidi Matto piima äärmiselt madala kokkuostuhinna tõttu 118pea-lise piimakarja vähendama 49pealiseks, siis nüüdseks on ta suutnud piimakarja kasvatada 136pealiseks. Lüpsil on praegu 106 lehma. Farmis on ka ligi 300 noorlooma.
Veiste suur arv üllatas žürii-liikmeid. Andis ju Matto 2009. aastal mõista, et keskendub edaspidi hoopis teraviljakasvatusele. "Piimakarjast ei ole ma tegelikult kunagi loobuda tahtnud, sest piimalehmade omanikuks saada oli mu suureks unistuseks," kinnitas Matto nüüd. Tulevikus loodab ta oma lüpsilauta mahutada paarsada looma.
Veel neli aastat tagasi elas Matto piimakari pimedas laudas ketis. Nüüdseks on lehmad lahtiselt peaaegu valmis lüpsilaudas, kus on lüpsiplats, harjad sügamiseks ning magamiseks ja söömiseks eraldi ruumid. Sõnnik sõidab lüpsi-laudast ise hoidlasse ja sööda lükkab loomadele ette robot.
Matto rääkis, et farm ei ole veel kaugeltki valmis, sest plaanis on ehitada veel üks laut ning olemasolevale laudale uued uksedja aknad. Sügiseks loodetakse nende töödega valmis saada.
Kogu pere töö
Lehmi lüpstakse masinatega kaks korda päevas ja töö pole keeruline. Lüpsja kinnitab nisakannud udara külge, alt tulevad need ise ära. Neli lüpsjat töötavad Ala laudas kahekaupa ja vahetustega. Tööd saab ka abitööline, kelle ülesanneteks on põllu-ja masinatööd. Seega on farmis viis palgalist töötajat, kaks vähem kui 2009. aastal. Ka Mattode perele, Sulevi enda, abikaasa Hanneli ning tütarde Johanna ja Anette jaoks pole see töö võõras – kui vaja, aitavad lüpsta. Matto vanem tütar Johanna
lõpetas tänavu põhikooli ning noorem, Anette, kuuenda klassi. "Tütred on tublid ja teavad süsteemi – kui nad kooliajal nädal aega eemal viibivad ja ma olen midagi muutnud, siis nad teavad kohe, et kuule issi, sa oled siin jälle midagi ringi teinud," kiitis Matto lapsi, kes on talle suureks abiks.
"Abikaasa Hanneli hoiab korras raamatupidamise ja lüpsab, hoolitseb noorkarja eest ja meie eest veel kah," naeris Matto.
Hea piim = suur töö
OÜs Hiiumaa Agro toodetud piim on kaks aastat järjest olnud Eestis parima kvaliteediga üle sajapealiste karjade hulgas. Matto ütles, et keskendubki piima kvaliteedile ja teeb kõik endast oleneva, et esikohta säilitada. Parima piima tootmise sala-
duseks nimetas ta hoolsust ja suurt tööd. "Armastame oma loomi ja hea piim on inimeste, kes sellega igapäevaselt tegelevad – mu perekond ja kaastöötajad – töö tulemus," sõnas Matto.
Mullu jäi aastane väljalüps lehma kohta pisut alla 7 tonni, vahepeal langes koguni 6 tonnini. Kui valmib uus laut, on loota, et väljalüpsinumbrid kasvavad. "Praegu toodame head piima väheses koguses, kuid tulevikus loodame märksa rohkem head piima saada," lubas Matto.
Piimahind parem
Praegu läheb OÜ Hiiumaa Agro piim Saaremaa piimatööstusesse. Kokkuostuhind on võrreldes 2009. aastaga paranenud; kui toona sai piima-tootja Saaremaalt uskumatult madala hinna, vaid 10 eurosenti liitri eest, siis nüüd on hinnaks 32 eurosenti liitrilt.
Matto toorpiima müüakse ka Hiiumaa tarbijate ühistu Kärdla keskväljaku, Tormi ja Käina Konsumis. Seal maksab piimaliiter 50 eurosenti, tootja aga saab sealt "törts rohkem, kui maksavad saarlased". Muuseas, Matto oli Eestis esimene, kes 2011. aastal toorpiima poodi müüki tõi.
Seda, et Matto piim kohalikele meeldib, on näha ka müügikogustest – kuus läheb kaubaks 4-9 tonni toorpiima. Siiani pole ta pidanud poest piima tagasi tooma, küll aga on juhtunud, et jääb puudu.
Mullune vili jäi maha
Mattode teine ettevõte, OÜ Mardi tegeleb teraviljakasvatusega. Mattodel on 600 hektarit põllumaad. Ligi pool sellest on tänavu kaera ja nisu all, ülejäänud on rohumaad.
Ka viljakasvataja aastad pole vennad; kui 2009. aastal kogus Matto oma põldudelt rekordilise suvinisusaagi, siis eelmise vihmase aasta saaginumbriks jäi ümmargune null, sest 300 hektarit vilja uppus.
Sulev Matto
Tuli Hiiumaale pärast Maaülikooli lõpetamist.
Õppis maakorraldust ja on täiendanud oma teadmisi Saksamaal.
Praeguseks saare suurim põllumajandustootja, kel Hiiumaal mitmeid ettevõtteid. OÜ Hiiumaa Agro on spetsialiseerunud karjakasvatusele, OÜ Mardi maaharimisele, OÜ Matto Maakorralduse ja Kinnisvarabüroo tegeleb maamõõtmisega, OÜ Matto Maad metsa-ja põllumaadega.
Heleri Haasma
Hiiu Leht, 05.07.2013
