Avaldatud: 5. oktoober 2012Kategooriad: Uudised

Kolmapäeval kultuuri­keskuses toimunud ettevõtluspäeval soo­vis saare ühe suurema põllumajandustootja, Hiiumaa Agro OÜ juhatuse liige Sulev Matto, et saarel oleks rohkem piimatootjaid.

Praegu on saarel kokku 16 piimakarjakasvatajat. Hiiumaa Agro toodab aastas 700 tonni toorpiima – poole talvisest ja kolmandiku suvisest kogu saarel toodetavast piimast.

Lüpsilehmi on Mattol 130, kuu piimatoodang ligi 80 tonni ja enamus sellest veetakse Saaremaale piima­kombinaati.

Iga piimalehma jaoks hektar maad

Matto ütles, et kui keegi veel Hiiumaal piimatootmisega algust teeks, oleks see talle toeks. Rohumaid ja hoonesta­mata maad on piisavalt ning selleks, et piimalehma pidada, piisab lehma kohta hektarist maast. Perega oleks paras pidada 30-40 lehma, see teeks päevas paar tonni piima ja sel juhul tuleks juba piimaauto kohale ka. "Kuid et üldse alustada, selleks peab lehmapidamine meeldima, sest tegu pole väga lühiajalise projektiga," lisas kõneleja. Poolnaljatamisi li­sas ta, et piimalehmi saab ka lühidalt pidada, sest headest lüpsiloomadest on maailmas puudus ja piimatootmist lõ­petada on seega suhteliselt lihtne.

Ka Hiiumaa Agro on ras­ketel aegadel näiteks Maltale loomi müünud ja nende eest väga kõrget hinda saanud.

"Kui tuleb tüdi peale, siis noorloom Türki või Maltale ja vanem loom Rakverre, sü­gisest ka tootearenduskuse kaudu peenemas pakendis minema," muigas Matto, kin­nitades samas, et loomapida­mist tasub proovida, kuna see on huvitav.

Agro toodab kvaliteeti

Eestis peetakse kvaliteediarvestust tootjarühmade vii­si. Matto rääkis, et Hiiumaa Agro on enam kui sajapealiste piimakarjade hulgas juustu-piima tootmise kvaliteedilt enamasti teisel-kolmandal kohal, vahel ka kümne parema piirimail.

Piima kvaliteeti hinnatakse mitmete näitajate põhjal. Mat­to sõnul peavad nemad eriti oluliseks surnud ehk somaati­liste rakkude arvu ning piima valgu- ja rasvasisaldust. Ta selgitas, et somaatiliste rakku­de arv näitab, milline on veise udara tervis. "Kui somaatilisi rakke on palju, on sellest pii­mast väga raske juustu teha. Teisisõnu – juustupiimal peab see näitaja olema eriti madal," rääkis Matto. Hiiumaa Agros ongi sihik seatud juustupiima tootmisele.

Kahe tunniga laudast Konsumisse

Matto sõnul on tal hea meel, et nad toodavad väga head piima, mida ligi kaks aastat on müüdud ka hiidlastele. Piimamüüginumbri hindab Matto suurepäraseks – hiid­lased joovad ära iga kuu 5000 kg piima. "Üsna kindlalt võib väita, et see on maailmas kõige kiire­mini poeletile jõudnud piim – kahe tunniga laudast Konsu­misse," ütles Mattoja kirjeldas piima teekonda: Kella 12 paiku lõpeb lüps, 38kraadine piim, mis lehmaudarast tuleb, jahutatakse poole tunni jooksul nelja kraadini ja kohe poodi. Võrdluseks, et Saaremaa pii­matööstusesse viiakse piim iga kolme päeva tagant.

Piimatootja perspektiivid on aga Hiiumaa Agros võetud suuremad. Matto peab piima­tootmist n-ö pika vinnaga asjaks, mille kvaliteedi kas­vatamine võtab aega kümme­kond aastat. "Kui näiteks teha mingit nn nišijuustu, peab piim selleks olema iga päev sama maitsega ning ühesuguse val­gu-ja rasvasisaldusega. Alus­tada aga tuleb tõuaretusest ja sellest, mida loomad söövad – ka karjamaad ja sööt peavad saama üheliigiliseks.""

Matto nimetas Hiiumaal perspektiivikaks kvaliteetsest piimast nn nišijuustu ja sõnni­kust biogaasi tootmist.

Ta selgitas, et biogaasi toot­mine tselluloosist ehk rohust, on väga väikese kasuteguriga, kuid sõnnik ja juustutootmisest järelejäänud vadak annaksid võimaluse biogaa­si tootmisprotsessi rohkem tselluloosi lisada. Gaasi oma­korda võib pärast puhastamist anumatesse panna ja saarelt välja vedada. Biogaasi võiks kasutada ka kanalate kütmi­seks, nagu Saksamaal, kus piimafarmid ja kanalad nö käsikäes toimivad.

Matto ütles, et kuna Hiimaal on palju soomassiive, mis rohu tootmiseks ja rohusöötade varumiseks ideaalsed, võiks nendele maadele vabalt püsti panna ka tuulegeneraatorid: "Seal nad kellegi vaadet ei sega ega tervist ei ohusta," väitis Matto. Ta tõi näiteks Saksamaa, kus toodetakse Euroopas kõige rohkem pii­ma ja kus Sulev Matto end paar korda aastas täiendamas käib, ning kus seda teed ongi mindud.

Jaanus Kõrv, Hiiu Leht (05.10.2012)

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/