Suur osa otsetoetustest läheb mitte maaharija, vaid maaomaniku tasku

Suur osa otsetoetustest läheb mitte maaharija, vaid maaomaniku tasku

Taavi Eilat 

Kuigi väga suur osa Eesti põllumajandusmaast on Eesti omanike käes ja põllumajandusmaa maht kasvab, valmistab muret, et ligi 57 protsenti kasutusel olevast põllumaast on rendimaa, millele makstavad toetused lähevad maaomanikule, mitte seda kasutavatele põllumeestele.

Tartus peetud maakonverentsil nenditi, et Eestis üha kasvav renditava maa osakaal põllumajandusmaana tekitab sageli olukorra, kus maale ette nähtud otsetoetused ei lähe mitte reaalselt maaharija, vaid maaomaniku taskusse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Sarnane on olukord ka näiteks Harjumaa põllumehel, AS-i Aatamaa juhatuse liikmel Märt Riisbergil.

"Meil on ikkagi valdav osa rendimaad, sest maa on kallis ja me ei jõua seda osta, ja neid müügipakkumisi ei olegi nii palju. On erinevaid lepinguid, kuid põhimõtteliselt on rusikareegel, et pool või 70 protsenti läheb maaomanikule sellest toetusest.

Praegu on Eestis 57 protsenti põllumaadest rendimaad, mille rendihind eelmise aasta seisuga oli keskmiselt 47 eurot hektarilt, mis on pea poole kõrgem kui 2009. aastal. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tõi välja, et tegemist on üleeuroopalise probleemiga, millele lahenduste otsimisega tegeldakse.

"Kõige lihtsam lahendus on muidugi otsetoetuste maksmise lõpetamine üldse sellisel kujul ja keskenduda maaelu arengukava toetustele, ja keskenduda investeeringutoetustele, mis ilmselt on ka tulevikusuund Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas," rääkis Seeder.

Teine ministri pakutud lahendus oleks siduda otsetoetuste saamine tootmiskohustusega, kuid Euroopa Liidu kontekstis on see keeruline.

"Suund mida me Eestis peame kindlasti rakendama, on veel see, mis meil teatud mõttes on potentsiaalne ja kasutamata, et põllumajandustootja ise maksimaalselt omandaks põllumajandusmaa," ütles Seeder.

See, aga eeldab põllumajandustootjalt rahalisi võimalusi maa väljaostmiseks, kuid neid sageli kõrgete hindade juures ei ole.

Peale rendimaa suure osakaalu peeti tänasel konverentsil lahendust vajavaks oluliseks probleemiks ka põllumajandusmaade mitteotstarbelist kasutamist. Näiteks situatsiooni, kus viljakad põllumaad on võetud kasutusele hoopis elamumaana, nagu näiteks Viimsis.

Ministri sõnul tuleks sarnaselt metsamaad reguleeriva seadusega välja töötada kaitse ka põllumaade jaoks. Eestis on praegu 950 000 hektarit kasutatavat põllumaad.

Toimetas Heikki Aasaru
ERR Uudised, 01.11.2013

2013-11-01T10:00:00+00:00Reede, 1. november, 2013|Uudised|